F. R. Kreutzwaldi peateos, eepose "Kalevipoeg" on keerulise sünnilooga tekst, mille juures on oluline silmas pidada nii 19. sajandit kui ka kaasaegset Euroopa-pilti, valgustuslik-romantilise kirjanduse suurt mõju. Folkloori avastamine ja selle põhjalt kirjanduse loomine oli tolle ajastu moodsamaid ilukirjanduse loomise viise. Teiseks tuleb silmas pidada 19. sajandi Eesti kirjanduse, eelkõige balti estofiilide ja Õpetatud Eesti Seltsi tegevust, milles oli "Kalevipoja" loomisel eriti suur roll. Suurkujuks, kelleta eesti rahvuseepose poleks sündinud, oli Friedrich Robert Faehlmann - "Kalevipoja" loomise idee üks algatajaid ja alguse salmide ("Soovituseks") autor.
Siinne lehekülg sisaldab mitmeid erinevaid eepose "Kalevipoja" teksti versioone ja kõige viimas/noa eepose sünnioloo ehk Saamisloo-ajatelje (Kristi Metste uurimuse alusel):
ALG-KALEVIPOEG (1853)
Sisaldab F. R. Kreutzwaldi "Kalevipoja" esimest varianti, mida ta kirjutas märtsist novembrini 1853 pärast tutvumist soome eepose "Kalevala" saksakeelse tõlkega. Ts/nosori nõuete tõttu tegi Kreutzwald selle järgnevatel aastatel oluliselt ümber, kuid just seda teksti peetakse ehedaimaks tänas/noi. Alg-Kalevipoja tekstiversiooni aluseks on EKM kultuuriloolises arhiivis originaalkäsikirja alusel valminud ja digiteeritud masinkirjakoopia.
ALG-KALEVIPOEG (1853, käsikiri)
EKM kultuuriloolises arhiivis säilitatav F. R. Kreutzwaldi originaalkäsikiri.
KALEVIPOEG (2003, 18. tr)
Eepose täistekst 18. trüki alusel: F. R. Kreutzwald, Kalevipoeg. Üks /nonemuistne jutt kahekümnes laulus. Tallinn: SE&JS.
Selle raamatu toimetamisel on järgitud "Kalevipoja" 1935 (5. tr) ja 1998 (17. tr) aastate väljaandeid. Võrguversioonis ei ole teksti muudetud, erinevusi võib olla värsiridade lugemisel. "Kalevipoja" tekstis saab liikuda ka teemade kaudu ühe loo piires.
UUS! Teemadega on seostatud hilisemaid (peamiselt) ilukirjanduslikke tekste, pilte ja katk/nodeid muusikast. Lisamaterjalide olemasolu näitavad kaks noolekest teemasildil paremas servas.
KALEWIPOEG (1857/1861)
Rariteetse eepose esmatrüki, Õpetatud Eesti Seltsi väljaand/noa ilmunud "Kalewipoeg, eine Estnische Sage". Esim/noe ja viimane, viies vihik. Eesti ja saksa keeles, teaduslike seletavate komm/notaaridega. 1860 määrati väljaandele Peterburi Teaduste Akadeemia kõrge auhind.
LÜHIKENE SELETUS (1869)
F. R. Kreutzwaldi raamatuke "Lühik/noe seletus Kalevipoja laulude sisust" , milles Lauluisa selgitab kõikide laulude sisu, nii nagu tema seda autorina oli kavats/noud.
KALEVIPOJA SAAMISLUGU
Esitatud ajateljel, näete, kuidas aasta-aastalt ar/noevad ideed ja Kalevipoja trükkijõudmisega seotud sündmused, alates K.-J. petersoni "Soome mütoloogia" ilmumisest (1822) kuni Kreutzwaldi "Kalevipoja" kordustrükkid/noi tema eluajal. Saate jälgida Kalevipoja saamislugu rööbiti teiste 19. sajandi sündmustega, mis on esitatud ajatelgedel m/noüüs Kreutzwaldi sajand. Saamisloo autor: Kristi Metste.
