Gustav Adolph Oldekop (1755-1838)

Baltisaksa päritolu luuletaja Gustav Adolph Oldekop on eesti kultuurilukku läinud eesti ajakirjanduse rajaja ja lõunaeestikeelse ilmaliku luule algatajana. Ta sündis 2. dets 1755 Haapsalus linnakooli rektori ning sekretäri perekonnas. Õppis Tallinna toomkoolis, lõpetas Saksamaal Halle ülikooli usuteaduskonna (1774–1780). Töötas 1781–1820 Põlvas pastorina, ent lesestus ja pidi pastoriametist loobuma, sest soovis uuesti abielluda. Siirdus Tartusse, kus elas surmani. Maetud Põlva kalmistule.

Oldekop koostas M. G. Grenziuse esimesed kalendrid (1796, 1797), tõlkis lõunaeesti keelde 1819. aasta talurahvaseaduse, toimetas viis numbrit tartukeelset ametlikke teateid sisaldavat “Kulutamisse Lehte”, mida seejärel hakkas põhjaeestikeelse “Tallorahwa Kulutajana” toimetama O. W. Masing; koostas loodusloolise raamatu “Mötlemisse Jummala teggude päle” (1822). 1806 märtsist kuni detsembrini koos Kanepi pastori J. P. von Rothi ja Võru kooliringkonna inspektori C. A. von Rothiga välja antud ajalehega “Tarto maa rahwa Näddali-Leht” sai eesti ajakirjanduse ajajaks. See oli üks esimesi regulaarselt ilmuvaid talurahvalehti maailmas.
Nii nagu K. J. Peterson jäi ka Oldekop kaasaegsetele luuletajana tundmatuks. Eluajal avaldati Oldekopi autorinimega ainult neli luuletust, ülejäänud üksikud trükki jõudnud luuletused ilmusid anonüümselt. Säilinud on peamiselt J. H. Rosenplänteri koopiatena 20 algupärandit ja 22 tõlget. Suurem osa Oldekopi luuletustest on kirjutatud kooli tarbeks, tegemist on laulutekstidega, mida tema naisevend, Kanepis esimese kihelkonnakooli asutanud J. Ph. von Roth kasutas laulutundides, aga ka vaimulikutöös. Oldekopi laulud levisid suuliselt ja käsikirjaliste lauluvihikute kaudu ning olid populaarsed peamiselt Lõuna-Eestis. Tema alustatud ilmaliku, sentimentaal-idüllilise lauldava laulu laadi jätkasid 1860-tel M. Körber ja J. V. Jannsen.

Gustav Adolph Oldekopi teosed e-kataloogis Ester

Kristi Metste