Friedrich Nikolai Russow (1828-1906)

Publitsist ja luuletaja Friedrich Nikolai Russow sündis 14. aprillil 1828 Tallinnas eesti päritoluga tolliametniku pojana. Õppis Paide kreiskoolis, Tallinna kubermangugümnaasiumis, Peterburi ülikoolis õigusteadust. Pärast lõpetamist töötas Tallinnas Eestimaa kubermanguvalitsuses, 1859 määrati Toompea foogtikohtu esimeheks. Ühtlasi oli kubermanguvalitsuse eesti keele tõlgiks. 1863 siirdus Peterburi, töötas sekretärina rahandusministeeriumile alluvas mäedepartemangus, 1886–1899 oli keiserliku Ermitaa�i gravüüride ja joonistuste osakonna varahoidja, 1865–1905 ühtlasi varahoidja TA etnograafiamuuseumis. Harrastuskunstnikuna maalis ja graveeris maastikke ja linnavaateid. Suri 22. juulil 1906 Peterburis.

Eesti kultuurilukku on Russow läinud algatuslike ettevõtmistega peamiselt ajakirjanduse alal. 1854–1857 ilmus temalt 8–12-leheküljelisete vihikutena sariväljaanne “Tallinna koddaniko ramat omma söbbradele male” (12 vihikut) Krimmi sõja sündmuste vahendamiseks talurahvale. Poolperioodilise väljaandena oli see pidevalt ilmuva eesti ajalehe asetäitja ja eelkäija. 1860 asutas koos juristi ning ajaloolase Th. W. Greiffenhageniga ühiskonnakriitilise suunaga päevalehe “Revalsche Zeitung”, mida toimetas 1862-ni. “Revalsche Zeitungi” ja mõnede teiste perioodiliste väljaannete liberalism, ühiskonnakriitilisus, reformide vajaduse põhjendamine avaldasid mõju eestlastest intelligentsi kujunemisele. Lehe kaastöölisteks olid liberaalse hoiakuga haritlased Tallinnast, aga ka mujalt, teiste hulgas F. R. Kreutzwald. Tõenäoliselt võttis Russow osa ka anonüümselt ilmunud teose “Der Ehste und sein Herr” (1861) koostamisest, milles väga teravalt kritiseeriti tollaseid olusid.

Eesti kirjanduslukku on Russow jäänud luuletuste autorina. Avaldas 1854 kaks Krimmi sõjast inspireeritud luuletust “Söalaul Eestima tüttarlastele” ja “Wenne soldati laul” ja värsivihiku “Ued Kandlekeled”, kus ülekaalus on saksa autorite eestindused. Russow oli esimesi, kes eesti kunstluules püüdis taaselustada regivärsivormi ja oli 1850-tel ainus, kes esines Kreutzwaldi kõrval vähegi kaalukamate värssidega. Kreutzwald hindas Russowit kui luuletajat ja tema “Sõjalaul Eestimaa tütarlastele” andis tõuke Kreutzwaldi poeemi “Sõda” sünniks.

Friedrich Nikolai Russowi teosed e-kataloogis Ester

Kristi Metste