August Ludwig Weizenberg (1837-1921)

                

            


                    Eesti Rahvusliku skulptuuri looja, kujur  August Ludwig Weizenberg sündis 6. aprillil 1837 Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist. Töötades, õppides  kunstide akadeemiates ja tegutsedes  vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. A. L Weizenberg valiti „Vanemuise” seltsi auliikmeks.  Ta oli  St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L. Weizenberg suri 22. nov 1921 Tallinnas, sünnikohas Kanepis on tema mälestuseks mälestusammas (E. Jõesaar).



Kunstis peetakse A. L. Weizenberg koos J. Köleriga eesti rahvusliku kunsti loojaks. Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest, ent rahvuslikult meelestatuna leidub nende tööde hulgas ka eestlaseid kujutavaid ja Eesti-ainelisi teoseid. 



A. L. Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid kujutavate skulptuuride eesti mütoloogia teemalised skulptuurid „Kalevipoeg”, „Linda”, „Koit” ja „Hämarik”. Peale selle panustas skulptor eesti kunsti monumendikavandiga „Vanemuisele” ja portreedega rahvusliku liikumise tegelastest. Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumistest F. R. Kreutzwaldiga.



Kirjandus-, nagu ka muusikategevus, oli A. L. Weizenbergi jaoks kõrvalharrastus. Tema sulest on pärit jutte, näidendeid, luuletusi ja meeleolupilte, arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. A. L. Weizenbergi hoiak on neis kirjatöödes kristlikus vaimus õpetlik ja konservatiivne. Kogumikud „Vaatlused ja kõned” (1901), „Kirjeldused I” (1914) ja „Veiksed vaatlused kodumaa väljadel” (1916) sisaldavad peamiselt arutlusi. Saksa keeles ilmusid „Ingenieur Rudi” (1907), „Der Pilger…” (1914) ja „Licht und Schatten” (1900). Autori kirjanduslikult vähenõudlikud sentimentaalsed näidendid lülituvad väikese hilinemisega järelärkamisaegsesse kirjandusvoolu. Huvitava võttena on neisse põimitud laule: „Maie ja Mihkel ehk klaas veini” (1895), „Õnn ja töö” (1901), „Jõulupuu” (1910) ning „Sooharimine ja südameharidus” (1916). 



A. L. Weizenberg oli kirjavahetuses F. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja M. Veskega.



ALLIKAD

Sirje Helme; Jaan Kangilaski, Kunst 18. sajandi lõpust 19. sajandi lõpuni. Klassitsism, romantism, realism, baltisaksa kunst ja eesti rahvusliku kunsti tärkamine. – Lühike eesti kunsti ajalugu. Tallinn, 1999, lk 68–73.

Jaan Pert, August Weizenberg: eestilise visaduse kehastus. – Tallinn, 1935.



A. L. Weizenbergi teosed e-kataloogis Ester



Pille-Riin Larm