F. Kuhlbars, Vanemuine (1869)
Kui Kungla rahvas kuldsel a´al
kord istus maha sööma,
siis Vanemuine murumaal
läks kandlelugu lööma.
Läks aga metsa mängima,
läks aga laande lauluga.
Sealt saivad lind ja lehepuu
ja loomad laululugu,
siis laulis mets ja meresuu
ja soome rahva sugu.
Läks aga metsa jne.
Siis kõlas kaunist´ lauluviis
ja pärjad pandi päha;
ja murueide tütreid siis
sai eesti rahvas näha.
Läks aga metsa jne.
Ma laulan mättal, mäe peal
ja õhtul hilja õues,
ja Vanemuise kandlehääl,
veel põksub minu põues.
Läks aga metsa jne.
(25.10.1869)
Friedrich Kuhlbars, Vanemuine. – Sõnarine. Eesti luule antoloogia. 1. kd. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. Lk 158