Karen Blixen (1885-1962)

                

            


                    
Karen Blixen (täisnimega Karen Christence Dinesen, paruness Blixen-Finecke) sündis Rungstedis, Taanis. Tema isa oli ohvitser ja kirjanik Wilhelm Dinesen ning ema rikka laevandusmagnaadi tütar Ingeborg Westenholz Dinesen. Isa sooritas 1895. aastal enesetapu, kui oli saanud teada, et tal on diagnoositud süüfilis. 


Blixen sai hariduse Kopenhaageni Kaunite Kunstide Akadeemias ning õppis kunsti ka Roomas ja Pariisis. Oma loomingut hakkas ta pseudonüümi Osceaola all avaldama ajakirjanduses juba 1905. aastal. 1914. aastal abiellus Blixen oma Rootsist pärit nõo, parun Bror Blixen-Finecke'ga, kellega koos siirdus elama Keeniasse. Blixenid pidasid Nairobi lähedal kohviistandust ning tegelesid metsloomade jahiga. Pärast lahutust 1921. aastal jätkas Blixen istanduse pidamist üksinda, kuni see kümme aastat hiljem langevate kohvihindade ja põua tõttu pankrotti läks ning Blixen pidi Taani tagasi pöörduma.


1934. aastal avaldas Blixen Ameerikas Isak Dineseni kirjanikunime all novellikogu „Seitse gooti lugu“ („Seven Gothic Tales“), mille müstilised ja sümbolistlikud lood said kohe hea vastuvõtu osaliseks. Raamat ilmus peatselt ka Suurbritannias ja Taanis. Keenia-kogemusi kajastas Blixen oma kuulsaimas teoses, samuti Isak Dineseni nime all avaldatud mälestusteraamatus „Aafrika äärel“ („Out of Africa,“ „Den afrikanske farm,“ e. k. 1993, 2005), mille ta kirjutas esmalt inglise keeles ning tõlkis seejärel ise taani keelde. Raamat on eleegiline mõtisklus Aafrikas veedetud aastate üle, milles Blixeni istanduse allakäigus peegeldub Aafrika traditsiooniliste eluviiside kadu laiemalt. 1985. aastal tehti raamatu põhjal film (re�issöör Sidney Pollack), mis võitis 28 erinevat auhinda, k. a. seitse Oscarit (m. h. aasta parima filmi eest) ja kaks Kuldgloobust.


1944. aastal avaldas Blixen Pierre Andrézel'i varjunime all oma ainsaks jäänud romaani „Ingellikud kättemaksjad“ („The Angelic Avengers,“ „Gengældelsens veje“), mille kurjale kättemaksmist kujutav melodramaatilist sü�eed on peetud satiiriks Saksa vägede poolt okupeeritud Taani pihta. 1940. ja 50. aastatel said tuntuks Blixeni sihipäraselt vanamoelised, romantistlikus stiilis novellid, mille tegevus leiab aset 19. sajandil või varem ning sü�ee areneb üleloomulikus ja unenäolises keskkonnas. Tuntuim neist lugudest on „Babette'i pidu“ („Babette's Feast,“ „Babettes gæstebud“, 1958), millest 1987. aastal tehti samanimeline film (re�issöör Gabriel Axel). Viimane sai 1988. aastal sai Ameerika Filmiakadeemia parima võõrkeelse filmi Oscari.


Blixenil oli komme kirjutada esmalt inglise keeles ning oma teosed ise taani keelde tõlkida. Tema hilislooming ilmus siiski mõlemas keeles praktiliselt korraga. Blixeni hindasid kõrgelt tema kaasaegsed kirjanikud, k. a. Ernest Hemingway ja Truman Capote ning ta oli üks väheseid 20. sajandi Taani kirjanikke, kes said maailmakuulsaks.


 


Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition


 


Kirjandust:


Karen Blixen, „Aafrika äärel.“ Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2005


 


Mart Kuldkepp


                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
            
            
            
            
            
            
            
            
            
                            
Grupeerimata (1)

        
    



    
Sündmused (1)