Ezra Pound (1885-1972)

                

            


                    
Ezra Loomis Pound sündis keskklassi perekonnas Idahos. Pärast keskkooli läks Pound õppima Pennsylvania Ülikooli, kust sai 1906. aastal magistrikraadi. 1907. aastal hakkas ta ühes väikeses kolled�is romaani keelte õppejõuks ning samal ajal kirjutas luuletusi. Poundi akadeemiline karjäär lõppes järsult 1908. aastal, kui ta otsustas asuda elama hoopis Euroopasse.


Esmalt siirdus Pound Itaaliasse, kus avaldas omal kulul juba Ameerikas kirjutatud luuletuste kogu. 1908. aasta lõpu poole läks ta edasi Londonisse, kus sõbrunes kirjaniku Ford Madox Fordiga ning astus nn ima�istide ringi liikmeks, mis koondas modernismist huvitatud kirjanikke ja kriitikuid. Inglismaal saatis Poundi kiiresti edu. Aastatel 1909–10 ilmus tal kolm raamatut, neist kaks luulekogu. 1912. aastal sai temast korrespondent Chicagos asuvale väikesele luuleajakirjale Poetry, mis tänu Poundile muutus väga mõjukaks väljaandeks ning Poundist endast sai üks juhtivaid autoriteete anglo-ameerika luule alal. Ta oli muuhulgas esimeste seas, kes avastasid Robert Frosti ja D. H. Lawrence'i luule väärtused.


Ima�istliku liikumise liidrina aastatel 1912-14 koostas ta esimese ima�istide manifesti, mis rõhutas vahetu ja napi keelekasutuse ning täpsete kujundite vajalikkust luules. Pound toimetas ka esimese ima�istide antoloogia ning aitas ta tutvustada ning trükki viia tollal tundmatute James Joyce'i ja T. S. Elioti loomingut. Viimased võlgnesid oma hilisema karjääri suuresti just Poundi selleaegsele toetusele.


Samal ajal jätkas Pound omaenda luule ja luulekriitika avaldamist. Orientalist Ernest Fenollosa'st järelejäänud märkmete põhjal avaldas ta suure edu osaliseks saanud ingliskeelsed tõlked hiina luulest kogus „Cathay“ (1915) ning kaks köidet Jaapani no-teatri näidendite tõlkeid (1916–17).


Kokku veetis Pound Londonis kaksteist aastat. Seal arenes ta luuletajana kiiresti hilisviktoriaanist modernistiks. Poundi luulekeel on lähedane igapäevakeelele, sellele on omane selgus, konkreetsus ja täpsus, ehkki ka mõnevõrra kuiv intellektuaalsus. Tema lakooniline, visuaalne stiil oli mõjutatud peamiselt varasemast luulest, eriti Kreeka ja Rooma klassikutest ning anglosaksi poeemidest (anglosaksi kirjanduse populariseerimiseks tegi palju ära tema tõlge vanainglise eleegiast „Meresõitja“ („The Seafarer“)). Ima�inistide jaoks nagu T. S. Eliot ja Pound polnud modernism kindlasti mitte ebaajalooline: pigem pidi see uuesti ellu äratama parima, mida oli olnud pakkuda kogu varasemal kultuuril.


1921. aastal kolis Pound Pariisi, kus oli oma tutvustega abiks noorele Ameerika romaanikirjanikule Ernest Hemingwayle ning aitas T. S. Eliotil toimetada pikka poeemi „Ahermaa“ („The Waste Land,“ 1922). 1924. aastal läks Pound edasi Itaaliasse, kus alates 1930. aastast hakkas osadena välja andma oma pikka ja ambitsioonikat, suuresti autobiograafilist poeemi pealkirjaga „Cantos,“ mida ta jätkas mõningase regulaarsusega kuni 1962. aastani välja. Lõpuks oli „Cantosel“ 120 osa, igaüks neist omaette canto. 1934. aastal ilmus veel kogu tema parimatest proosakirjutistest pealkirja all „Tee see uueks“ („Make It New“).


Pärast 1930. aastate alguse Suurt majanduskriisi hakkas Poundi järjest enam huvitama majandus. Ta kirjutas mitu raamatut rahareformi teemadel ning huvitus ka poliitikast, näidates üles vaimustust Itaalia diktaatori Benito Mussolini vastu. Aastatel 1941–43 kui Itaalia ja USA olid sõjas, esines Pound Rooma raadios enam kui saja raadiosaatega, milles luule ja James Joyce'i kõrval rääkis muuhulgas ka juudi kapitali kontrollist Ameerika pankade ja valitsuse üle ning mõistis avalikult hukka Ameerika sõjalise tegevuse.


1945. aastal arreteeriti ta seetõttu Ameerika vägede poolt ja anti riigireetmise eest kohtu alla. Arstide konsiilium tunnistas Poundi hullumeelseks ja süüdimatuks. Järgmised kaksteist aastat (1946–58) viibis Pound kuritegelike hullude vaimuhaiglas, kus jätkas luule tõlkimist hiina ja kreeka keelest ning oma „Cantos“ sarja kirjutamist. 1949. aastal anti talle viimase ühe osa eest esimene Bollingeni luuleauhind.


1958. aastal süüdistustest Poundi vastu loobuti; haiglast välja pääsenuna naases ta Itaaliasse. 1960. aastast alates ta enam midagi ei avaldanud, 1972. aastal Pound suri Veneetsias. Oma elu jooksul kirjutas ta 70 raamatut ja enam kui 1500 artiklit. 


 


Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition


 


Kirjandust:


Ezra Pound, „Lugemise aabits.“ Tõlkinud Urmas Tõnisson ja Udo Uibo. Tallinn: Vagabund, 2000


Ezra Poundi luuletusi eesti keeles (tõlkinud Jüri Talvet): http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&t=27


Jüri Talvet (koost., toim.), Lauri Pilter (toim.). „Ameerika luule antoloogia: Poe'st, Whitmanist ja Dickinsonist XX sajandi lõpuni.“ Tõlkinud Tiina Aug, Andres Ehin, Ain Kaalep jt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008


 


Mart Kuldkepp


                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)