John Ronald Reuen Tolkien (1892-1973)

                

            


                    
John Ronald Reuen Tolkien sündis Bloemfonteinis, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Pärast isa surma asus Tolkien nelja-aastaselt koos ema ja noorema vennaga elama Inglismaale, Birminghami. Ema surma järel 1904. aastal võeti vennad katoliku preestri hoole alla. Tolkien sai hariduse esmalt King Edwardi Koolis Birminghamis ja hiljem Oxfordi ülikoolis (bakalaureusekraadi sai ta sealt 1915., magistrikraadi 1919. aastal). Tolkien õpetas esmalt Leedsi ja seejärel Oxfordi ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, spetsialiseerudes eeskätt vana- ja keskinglise keelele. Tema teaduslikest töödest on kuulsaimad editsioon ja tõlge keskinglise rüütliromaanist „Sir Gawain ja Roheline Rüütel“ („Sir Gawain and the Green Knight,“ 1925, koos E. V. Gordoniga) ning 1936. aastal peetud programmilise tähtsusega loeng „Beowulfist“ („Beowulf: The Monsters and the Critics“).


Vabal ajal tegeles Tolkien fantastiliste lugude kirjutamisega, mille tegevus leidis aset tema enda loodud, keskaegse kirjanduse motiivistikul ja erinevate rahvaste mütoloogiatel põhinevas maailmas. Tolkien kirjutas sellele maailmale oma „legendaariumi,“ millest hiljem kasvas välja mütopoeetiline romaan „Silmarillion“ (1977, e. k. 1999, 2002).


Samal ajal rääkis Tolkien oma neljale lapsele muinasjutte, mille tegevus oli samuti sellesse maailma paigutatud. Kõige pikem neist lugudest, alustatud umbes 1930. aastal, sai hiljem lasteraamatuks pealkirjaga „Kääbik“ („The Hobbit,“ 1937, e. k. 1977, 1995, 2007), mis räägib peategelase retkest lohe valvatava varanduse järele.


„Kääbikul“ oli nii suur menu, et kirjastaja küsis Tolkienilt järge. Selleks järjeks, mille kirjutamine võttis Tolkienil aega ühtekokku 17 aastat, oli tema meistriteos „Sõrmuste isand“ („The Lord of the Rings,“ avaldatud kolmes köites 1954–55; e. k. 1996–1998). Osa „Sõrmuste isanda“ tegelastest ja motiividest (eelkõige sõrmus ise) on ühised „Kääbikuga,“ samuti põhineb see suurel määal „Silmarillioni“ mütoloogial. Raamat jutustab imesõrmusest, mis peategelastel tuleb hävitada enne, kui see satub kurja võluri Sauroni kätte.


Pärast „Sõrmuste isanda“ avaldamist USAs 1965. aastal tõusis see eeskätt sealse kolled�iealise lugejaskonna seas kultusraamatu staatusesse. Praeguseks on „Sõrmuste isand“ tõlgitud enam kui 30 keelde ning mitmetes populaarsetes küsitlustes on seda peetud 20. sajandi parimaks raamatuks. Väga suur osa nn. fantasy-�anri kuuluvast 20. sajandi ulmekirjandusest on ühel või teisel viisil olnud Tolkienist mõjutatud.


Pärast Tolkieni surma on temast allesjäänud tekstide redigeerimise ja avaldamisega tegelenud tema poeg Christopher. Viimati sai suure populaarsuse osaliseks „Sõrmuste isanda“ kolmeosaline filmiekraniseering (2001–03, re�issöör Peter Jackson).


 


Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition


 


Kirjandust:


Humphrey Carpenter, „J. R. R. Tolkien: elulugu.“ Tõlkinud Tiina Randus. Tallinn: Tänapäev, 2002


David Day, „Tolkieni entsüklopeedia.“ Tõlkinud Marek Laane. Tallinn: Varrak, 2002


J. R. R. Tolkien, „Silmarillion.“ Tõlkinud Tiina Nirk ja Priit Zingel. Tallinn: Tiritamm, 1999


J. R. R. Tolkien, „Sõrmuste Isand. 1. osa, Sõrmuse Vennaskond.“ Tõlkinud Votele Videmann ja Ene Aru. Tallinn: Tiritamm, 1996


J. R. R. Tolkien, „Sõrmuste Isand. 2. osa, Kaks kantsi.“ Tõlkinud Ene Aru. Tallinn: Tiritamm, 1997


J. R. R. Tolkien, „Sõrmuste Isand. 3. osa, Kuninga tagasitulek.“ Tõlkinud Ene Aru. Tallinn: Tiritamm, 1998


J. R. R. Tolkien, „Kääbik, ehk, Sinna ja tagasi.“ Tõlkinud Lia Rajandi ja Harald Rajamets. Tallinn: Tiritamm, 2002


J. R. R. Tolkien, „Leht ja puu, Suur-Woottoni sepp, Talumees Giles Hamist: muinasjutud.“ Tõlkinud Krista Mits ja Krista Kaer. Tallinn : Tiritamm, 1993


 


Mart Kuldkepp


                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)