Salvador Dalí (1904-1989)

                

            


                    
Salvador Dalí (tegelikult Salvador Felipe Jacinto Dalí y Domenech) sündis Figueres’ linnas Kataloonias. Joonistama hakkas ta juba kümneselt ning esimene kunstinäitus õnnestus tal korraldada 14-aastaselt. Järgnevalt Madridis ja Barcelonas kunsti õppides tegi Dalí tutvust paljude erinevate stiilide ja tehnikatega ning näitas üles erakordset andekust maalikunstnikuna. Seal kohtus ta ka re�issöör Luis Buñueliga ja luuletaja Federico García Lorcaga, kellest sai tema armuke.


Oma küpse stiilini jõudis Dalí 1920. aastate lõpul olles avastanud enda jaoks Sigmund Freudi põhineva psühhoanalüütilise teooria ning loonud kontaktid André Bretoni ja teiste Pariisi sürrealistidega, kes püüdsid kunsti kaudu erootilise alateadvuseni jõuda. Et omaenda mitteteadvusest sürrealistlikke kujundeid kätte saada hakkas Dalí hallutsinatsioonide tekitamiseks eksperimenteerima tehnikaga, mida ta ise nimetas kriitiliseks paranoiaks. Tänu sellele meetodile hakkas Dalí käekiri kunstnikuna kiiresti arenema ning 1929. ja 1937. aasta vahel tehtud tööd tegid Dalíst kiiresti maailma kõige tuntuma sürrealistliku kunstniku. 1929. aastal kohtas ta oma tulevast naist Gala’t (tegelikult Elena Ivanovna Diakonova), kes tol ajal oli abielus sürrealistliku luuletaja Paul Éluardiga.


Oma kuulsaimatel maalidel kujutas Dalí koduse Kataloonia päikesepaistelistele maastikele ehitatud unenäolist maailma, milles peaaegu realistliku detailsusega kujutatud igapäevaste objektide ja inimestega toimuvad kummastuslikud moonutused ja metamorfoosid. Dalí üks tuntumaid töid on „Mälu püsivus“ (1931), milles kaljusele Kataloonia maastikule on paigutatud tasapisi sulavad kellad. Koos re�issöör Luis Buñueliga tegi Dalí kaks sürrealistlikku filmi, „Andaluusia koer“ („Le Chien Andalou,“ 1929) ja „Kuldaeg“ („L’ Âge D’Or,“ 1930), mis on samamoodi pungil grotesksest ja sugestiivsest pildikeelest.


1930. aastate lõpul hakkas Dalí renessansiaegsest kunstnikust Raffaelist mõjutatuna maalima akadeemilisemas stiilis. Nii seetõttu, kui ka sellepärast, et ta keeldus ennast teiste sürrealistide eeskujul kommunismi nimel anga�eerimast, viskas André Breton ta sürrealistide liikumisest välja. Aastatel 1940 kuni 1955 elas Dalí USAs, kus kogus tuntust oma ekstsentrilise ja skandaalse elustiiliga, mille juurde kuulus häbitu enesereklaamimine. Dalíst sai kaubamärk, mida André Breton iseloomustas tema nime tähtedest koostatud anagrammiga „Avida Dollars“ („dollarihimuline“).


Aastatel 1950–70 maalis Dalí palju töid religioossetel teemadel, kuid sai inspiratsiooni jätkuvalt ka erootilisest temaatikast, lapsepõlvemälestustest ja oma naisest Galast. 1940. aastatel avaldas ta oma autobiograafia „Salvador Dalí salajane elu“ (1941–44).


Pärast oma naise Gala surma 1982. aastal näis Dalí olevat kaotanud elutahte ning tegi mitu enesetapukatset. 1989. aastal suri ta südamerabandusse.


 


Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition


 


Kirjandust:


Frank Weyers, „Salvador Dalí: elu ja looming.“ Tõlkinud Meelika Öpik. Tallinn: Koolibri, 2006


Salvador Dalí, „Geeniuse päevik.“ Tõlkinud Sirje Keevallik. Tallinn: Kunst, 1999


 


Mart Kuldkepp


                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)