Wystan Hugh Auden (1907-1973)

                

            


                    
Wystan Hugh Auden kasvas üles Birminghamis keskklassi perekonnas. Tema isa oli laialdaste teaduslike huvidega arst ning ema oli töötanud haiglaõena. Oma isalt, kes oletas, et nimi „Auden“ on pärit islandi keelest ning algselt üks Odini nimekujudest, päris Auden oma eluaegse huvi Islandi vastu.


Esialgu soovis Auden saada mäeinseneriks, kuid 1922. avastas ta oma luuleande. Juba kaks aastat hiljem ilmus tema esimene luuletus trükis. 1925. aastal astus Auden Oxfordi ülikooli, kus kogus tuntust kirjandusringkondades ning käis läbi mitmete teiste noorte kirjandushuvilistega nagu Cecil-Day Lewis, Louis MacNeice ja Stephen Spender. Viimane andis 1928. aastal käsitsitrükis välja Audeni esimese luulekogu.


Pärast ülikooli lõpetamist 1928. aastal veetis Auden aasta Berliinis, kus teda sügavalt mõjutasid Saksa luule, muusika ja draama (eriti Bertolt Brechti näidendid). Tagasi tulnuna töötas ta viis aastat õpetajana Šotimaa ja Inglismaa koolides. Audeni maine kirjanikuna kinnistasid tema esimene draamateos „Mõlemalt poolt makstud“ („Paid on Both Sides,“ 1930) ja eklektiline luulekogu „Luuletused“ („Poems,“ 1930), milles ta segas väga erinevaid sugemeid Islandi saagadest, anglosaksi luulest, marksismist, moodsast psühhoanalüüsist, koolijuttudest ja –huumorist. Luuletused olid oma eklektilisuse tõttu kvaliteedilt ebaühtlased ning tihti raskestimõistetavad. Ehkki tema luule juures olid täheldatavad selged ühiskondlikud ja poliitilised implikatsioonid, sai suurima tähelepanu osaliseks siiski Audeni loomingu psühholoogilisus. Edaspidigi jäi Audenile luule juures väga oluliseks selle teraapiline aspekt. 1932. ilmus järgmine, samas vaimus luulekogu „Oraatorid“ („The Orators,“ 1932).


Järgneval loomeperioodil Audeni ühiskonnakriitilised vaated süvenesid ning temast sai mõneks ajaks tolleaegsete Briti vasakpoolsete lemmikluuletaja, eeskätt alates kogust „Sellel saarel“ („On This Island,“ 1937), milles Audeni stiil muutus lihtsamaks ja kergestimõistetavamaks. Kapitalismi kritiseerides hoiatas ta samas totalitarismi pealetungi eest.


Lisaks luulele tegeles Auden sel ajal ka teiste �anridega. Londoni eksperimentaalsele teatritrupile Group Theatre kirjutas ta koostöös oma sõbra Christopher Isherwoodiga mitu propagandistliku sisuga näidendit (1935–39), samuti tekste dokumentaalfilmidele (sh Briti poeetilise dokumentalistika tippteosele „Öine post“ („Night Mail,“ 1936)) ning esseid ja kirjanduskriitikat. 1930. aastate teisel poolel käis ta koos MacNeice’iga Islandil ning Isherwoodiga Hiinas. Oma reise kirjeldas ta raamatutes „Kirjad Islandilt“ („Letters from Iceland,“ 1937) ja „Teekond ühte sõtta“ („Journey to a War,“ 1939). 1937. aastal viibis ta lühikest aega Hispaanias, mis, nagu ta hiljem meenutas, sai alguseks tema pettumisele vasakpoolsuses ning lähenemisele kristlusele.


1939. aastal asus Auden pärast Hiinast naasmist elama USAsse, millega ta sai Briti vasakpoolsete terava kriitika osaliseks. 1946. aastal sai Audenist USA kodanik. Samal ajal oli põhjalikult muutunud tema looming. Kogudes „Teinekord“ („Another Time,“ 1940) ja „Teisik“ („The Double Man,“ 1941) väljendub Audeni meeleseisund kristlaseks hakkamise lävel. Lisaks võttis Auden oma selleaegsed otsingud kokku kolmes pikas poeemis, milleks olid jõuluoratoorium „Praeguseks“ („For the Time Being,“ 1944), mis käsitles kristlust, Shakespeare’i „Tormist“ inspireeritud „Meri ja Peegel“ („Sea and the Mirror,“ 1944), mis puudutas esteetikat, ja Pulitzeri auhinna võitnud „barokne pastoraal“ „Ängi aeg“ („The Age of Anxiety,“ 1947), mis rääkis ühiskondlikest ja psühholoogilistest probleemidest.


1948. aastal otsustas New Yorgi elav Auden oma suved Euroopas veeta. Aastatel 1948–57 oli tema suvekoduks Itaalia saar Ischia; seejärel ostis ta talumaja Kirschstettenis Austrias. Sel perioodil kirjutas ta mitmeid luulekogusid, kus luuletused olid jagatud tsüklitesse mingi välise struktuuri alusel nagu nt kanoonilised tunnid, toad majas või erinevad pinnavormid. Samuti kirjutas ta koostöös oma lähedase sõbra, Ameerika luuletaja Chester Kallmanniga mitmeid libretosid m. h. Igor Stravinskile ja Hans Werner Henzele. Auden avaldas 1962. aastal ka kirjanduskriitika kogu ning veetis oma elu lõpukümnenditel palju aega tõlkides ja toimetades. 1972. aastal kolis Auden talveks New Yorgist Oxfordi, kus talle anti ülikooli auprofessori tiitel.


1973. aastal Auden suri Viinis. Ta on maetud Kirchstettenisse.


 


Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition


 


Kirjandust:


W. H. Audeni luuletusi. Tõlkinud Märt Väljataga. Vikerkaar 14. ak. (2000) nr. 2-3, lk 1; 7-14


 


Mart Kuldkepp


                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)