Czes?aw Mi?osz sündis tänapäeva Leedu aladele jäävas Šateiniai linnas poolakast inseneri pojana. Pärast samuti tol ajal Poola kooseisu kuulunud Vilniuses gümnaasiumi lõpetamist õppis Mi?osz samas linnas Stefan Batory ülikoolis õigusteadust. Terve elu rõhutas Mi?osz oma multietnilist tausta ning keeldus end identifitseerimast üheselt kas poolaka või leedukana.
Luuletama innustas teda kohtumine kauge sugulase poeedi ja diplomaadi Oscar Milosziga 1933. aastal Pariisis. Mi?oszi esimene luulekogu, tulevast maailmasõda ette aimav „Tardunud aja poeem“ („Poemat o czasie zastyglym“) ilmus 1934. aastal. 1939. aastal alanud Saksa okupatsiooni ajaks kolis Mi?osz Varssavisse, kus võttis aktiivselt osa vastupanuliikumisest.
1945. aastal ilmus luulekogu „Päästmine“ („Ocalenie“), mis koondas Mi?oszi sõjaeelset ja sõjaaegset loomingut. Samal aastal läks ta tööle Poola välisministeeriumisse, kust ta saadeti esmalt Washingtoni ja seejärel Pariisi kultuuriatašeeks. 1951. aastal palus ta Pariisis poliitilist varjupaika ning emigreerus sealt üheksa aastat hiljem Ameerika Ühendriikidesse. 1970. aastal sai ta USA kodanikuks. Kuni pensionilejäämiseni 1980. aastal õpetas Mi?osz California ülikoolis Berkeleys slaavi keeli ja kirjandust.
Mi?oszi luulele on iseloomulik klassikaline stiil ning filosoofiline ja poliitiline aines. Tema tuntuim värssteos on 1957. aastal ilmunud pikk poeem „Poeetiline traktaat“ („Traktat poetycki“), mis luulekunsti apoloogia kõrval on käsitlus Poola ajaloost 1918. kuni kuni 1950. aastateni.
Ehkki Mi?osz oli esmajoones luuletaja, sai tema tuntuimaks teoseks hoopis 1953. aastal ilmunud esseekogu „Vangistatud mõistus“ („Zniewolony umys?,“ e. k. 1999), milles ta mõistis hukka Poola intellektuaalse eliidi kohanemise kommunistliku re�iimiga. Oma kommunismivastasuse tõttu pälvis Mi?oszi teos suurt tähelepanu USA konservatiivselt meelestatud ringkondades, ehkki Mi?osz ise oli pigem vasakpoolsete vaadetega. Sarnast temaatikat käsitles ta veel samuti 1953. aastal ilmunud romaanis „Võimuhaaramine“ („Zdobycie w?adzy“).
Oma lapsepõlvemälestustest rääkis Mi?osz 1959. aastal ilmunud memuaarides pealkirjaga „Kodumaa Euroopa“ („Rodzinna Europa“) ning 1955. aastal avaldatud romaanis „Issa jõe org“ („Dolina Issy“). 1978. aastal sai ta Neustadti rahvusvahelise kirjandusauhinna ning 1980. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Luuletajana jäi Mi?osz produktiivseks kuni oma surmani 2004. aastal kodus Krakówis.
Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition
Kirjandust:
Czes?aw Mi?osz, „Vangistatud mõistus.“ [esseed]. Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 1999
Czes?aw Mi?osz, „Teeäärne koerake.“ [valik proosalaaste]. Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Vikerkaar, 13. ak. (1999) nr. 8-9, lk. 84-85, 88-89, 92
Mart Kuldkepp