Kogud
Vali koguHeinrich Böll (1917-1985)
Heinrich Böll sündis Kölnis, katoliiklikus ja patsifistlikus perekonnas, mis hiljem oli vastu Hitleri võimuletõusule. 1930. aastatel vältis Böll edukalt Hitlerjugendi liikmeks astumist. 1937. aastal lõpetas ta keskkooli ning 1938. aastal värvati ta sunduslikku tööteenistusse. Järgmised kuus aastat oli ta esmalt reamehe ja seejärel kapralina Wehrmachti ridades idarindel, kus ta sai haavata, deserteeris ja sattus 1945. aastal sõjavangi. Pärast sõda läks ta tagasi oma kodulinna Kölni.
Sõjas saadud kogemused olid keskse tähtsusega Bölli sõjajärgses kirjanduslikus loomingus. Esmalt saavutas ta edu oma novellidega, mis 1950. aastal koguti raamatusse „Reisija, kui sa spaasse tuled“ („Wanderer, kommst du nach Spa“). Bölli varased romaanid „Rong oli täpne“ („Der Zug was pünktlich,“ 1949) ja „Kus sa olid, Aadam?“ („Wo warst du, Adam?,“ 1951) käsitlesid sõjaaegse sõdurielu raskust ja halastamatust.
Pärastsõjaaegse Saksamaa igapäevategelikkuse varjatud probleemidega tegelesid mehaaniku elust rääkiv „Varaste aastate leib“ („Das Brot der früher Jahre,“ 1955) ja arhitektide perekonnast jutustav „Piljard kell pool kümme“ („Billiard um halb zehn, “1959, e. k. 1994). Viimane on oma sisemonoloogide ja sagedaste tagasivaadetega Bölli kõige keerukam teos. Tema lugejate seas populaarseim romaan oli aga 1963. aastal ilmunud „Klouni silmaga“ („Ansichten eines Clowns,“ e. k. 1968), mille hästitasutatud meelelahutajast peategelasest saab alkoholiprobleemide tõttu lõpuks vaene tänavamuusik.
1966. aastal ilmunud romaanis „Ametisõidu lõpp“ („Ende einer Dienstfahrt,“ e. k. 2008) paljastab Böll isa ja poega puudutava kohtuasja kujutamise kaudu Saksa väikelinna elanike silmakirjalikkust. Oma kõige pikemas romaanis „Grupipilt daamiga“ („Gruppenbild mit Dame,“ 1971, e. k. 1993) esitab Böll panoraamse ülevaate kogu 20. sajandi Saksa ajaloost kuni 1970. aastateni välja. Seda teeb ta erinevate tegelaste kaudu, kes kunagi olid olnud peategelasest daamiga kokku puutunud. „Katharina Blumi kaotatud au“ („Die verlorene Ehre der Katharina Blum,“ 1974, e. k. 1995) kritiseerib kaasaegset ajakirjanduseetikat ning 70. aastate Saksamaa ühiskondlikku moraali laiemalt.
1981. aastal ilmunud mälestusteraamatus „Mis sellest poisist siis saab?; ehk, Midagi raamatutega“ („Was soll aus dem Jungen bloss werden?; oder, Irgendwas mit Büchern“) räägib Böll oma nooruspõlvest aastatel 1933–37. Postuumselt ilmus veel kaks Bölli varem avaldamata jäänud romaani ning hilisematest novellidest koostatud novellikogu.
Katoliiklase ja patsifistina keskendus Böll oma loomingus peamiselt indiviidi ning ühiskonna moraali ja vastutuse teemadele. Oma sõjavastate ja nonkonformistlike seisukohtade väljendamiseks kasutas ta tihti teravat satiiri. Bölli peetakse üheks tähtsaimaks humanistlikuks kirjanikuks Teise maailmasõja järgsel Saksamaal. 1972. aastal anti talle Nobeli kirjandusauhind.
Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition
Kirjandust:
Heinrich Böll, „Ametisõidu lõpp.“ Tõlkinud Mati Sirkel. Tallinn: Varrak, 2008
Heinrich Böll, „Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire.“ Tõlkinud Eve Sooneste. Tallinn: Perioodika, 2001
Heinrich Böll, „… ega lausunud ühtegi sõna.“ Tõlkinud Viktor Tomberg. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1963
Heinrich Böll, „Grupipilt daamiga.“ Tõlkinud Mati Sirkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1993
Heinrich Böll, „Iiri päevik.“ Tõlkinud Mati Sirkel. Tallinn: Perioodika, 1987
Heinrich Böll, „Jällenägemine puiesteel.“ Tõlkinud Valeeria Villandi. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1958
Heinrich Böll, „Kaitsmata kodu.“ Tõlkinud Uno Liivak. Tallinn: Monokkel, 1993
Heinrich Böll, „Katharina Blumi kaotatud au, ehk, Kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia.“ Tõlkinud Rein Turu. Tallinn: Perioodika, 1995
Heinrich Böll, „Klouni silmaga.“ Tõlkinud Eda Valdna. Tallinn: Eesti Raamat, 1968
Heinrich Böll, „Piljard kell pool kümme.“ Tõlkinud Uno Liivaku. Tallinn: Eesti Raamat, 1994
Mart Kuldkepp
Seotud materjal
Sündmused (1)