Ülikool asutatakse Tartusse 1632 Rootsi kuningas Gustav II Adolfi poolt, vahepeal Pärnusse viidud ülikool suletakse Põhjasõja ajal 1710 ja taasavatakse Tartus keiser Aleksander I käsul 1802.
Esimese rektori prof. G. Parroti poolt ettevalmistatud ülikooli põhimäärus avab tee ülikooli igast rahvusest ja igast seisusest noormeestele. Uus ülikool on universitas litterarum – teadusasutus, kus õppetöö on ühendatud teadusliku uurimistööga. Keiserlik Tartu ülikool muutub kiiresti silmapaistvaks haridus- ja teaduskeskuseks, vahendajaks Venemaa ja Euroopa vahel, sest kogu Vene riigis vaid Tartus toimub õppetöö saksa keeles. Ülikooli ümber kogunenud elurõõmus noorsugu ja enamasti välismaalt pärit õpetlased toovad linna elevust ja valgustusideid.
1. detsembril 1919 saab keiserlikust ülikoolist Eesti Vabariigi emakeelne ülikool.