Peäro August Pitka (1866-1915)
Sõjaväelane, ajakirjanik, proosa- ja näitekirjanik Peäro August Pitka, kirjanikunimega Ansomardi, sündis 26. aug 1866 Järva-Jaani khk Jalgsema küla Ansomardi talus. Õppis Seliküla külakoolis ja Rakveres haridusseltsi „Kalevipoeg” koolis (1879−1881), ühe aasta Peterburis ja Tallinna Aleksandri gümnaasiumis (1883−1887). Siirdus vabatahtlikuna sõjaväkke ja õppis Peterburis junkrute koolis (1889–1891). Teenis ohvitserina sõjaväes, osales Esimeses maailmasõjas. Alampolkovnikuna langes haavatuna vangi Ida-Preisimaal 25. juulil 1915 ja tapeti arvatavasti samal päeval.
Avaldanud Postimehes,
Lindas ja Rahva Lõbu-Lehes jutukesi sõjaväe ja lihtrahva elust. Kõige tuntum on Ansomardi koduküla rahvalike muistendite ja muinasjuttude kogu „Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud” (1901, 1925, 1979, 2008) ning „Lastejutud” (1911, 1925) (
K. A. Hindrey illustratsioonid), kus leidub ka mõjuvaid looduskirjeldusi ja pseudomütoloogiline näidend „Murueide tütar” (1900, 1905). Ta on avaldanud ka sõjaväeelu tutvustava lühijuttude kogu „Elu-pudemed” (1909) ja „Sõja päivilt” (1910). Lisaks on Ansomardi kirjutanud võimlemisõpiku „Võimlemise ehk gümnastika õpetus kooliõpetajatele, koolidele ja iseharjutamiseks” (1904, 1906), mis sisaldab õpetusi ja eesti- ning venekeelseid käsklusi. Temalt pärineb ka vene-eesti sõjanduslik oskussõnastik „Sõjamehe sõnastik” (1914).
Ansomardi teosed e-kataloogis Ester
Vello Paatsi