Hella Wuolijoki (1886-1954)

Soomlastele on Hella Wuolijoki soome kirjanik, kelle näidendeid on Soome lavadel publikumenu poolest ületanud vaid Shakespeare ja Aleksis Kivi, eestlastele eesti kirjanik, maailmale Bertold Brechti kaasautor.

Hella Wuolijoki (a-ni 1908 Ella Murrik) sündis 21. juulil 1886 Taagepera vallas Alal kõrtsmiku ja vallakirjutaja peres. Õppis Valga tütarlastekoolis ja Tartus Puškini nim tütarlastegümnaasiumis, kus paistis õpingute ajal silma ühiskondlike huvide ja tegutsemisjanuga ning lähenes juba kooliõpilasena Jaan Tõnissoni juhitud Postimehe ringkonnale. Pärast Puškini tütarlastegümnaasiumi lõpetamist Tartus astus ta 1904. aastal Helsingi Ülikooli, ainukesse tsaari-Venemaa ülikooli, kuhu naistel oli juurdepääs. Ta jäi elama Soome, kaitses magistrikraadi, kavandas doktoritöö kirjutamist, kuid loobus teadustööst. Lõi aktiivselt kaasa Soome ühiskonnaelus, esindades sotsialistlikku maailmavaadet. 1908. aastal abiellus Soome parlamendi liikme Sulo Wuolijoega, kellest lahutas 1923. aastal.

Hella Wuolijoki tegi pärast I maailmasõda Soomes peadpööritava karjääri: algul äri-, seejärel kirjandusmaailmas. Tema põhiloomingusse kuuluvad 16 näidendit, nende kõrval on ta teistes �anrides kirjutanud suhteliselt vähe. 1914. aastal ilmus Tallinnas Hella Wuolijoe romaan “Udutagused”, mis on inspireeritud autori suguvõsa loost ja kantud nostalgiast Mulgimaa taluelu järele. Kesksel kohal romaanis siiski naise valikuruumi ahtus ja enesesalgamise kibe rõõm – teemad, mille käsitlemine tõi hiljem Wuolijoe dramaturgiale tohutu menu kogu Põhja-Euroopas. Aastaid hiljem kirjutas Wuolijoki oma esikromaanile järje “Udutaguste Leeni Tartus” (1933).

Hella Wuolijoki rahvusvaheliselt tuntumad teosed on soome keeles kirjutatud ja eesti keelde tõlgitud näidendid Niskamäe-sarjast (”Niskamäe naised” 1936; ”Niskamäe noor emand” 1940; ”Niskamäe Heta” 1953 jt), samuti ”Juuraku Hulda”, ”Justiina”, ”Vastumürk” jt. Näidendeist saatis Niskamäe-sarja kõrval suurem edu „Juuraku Huldat“, mille järgi valmis Hollywoodis Osacari-film „The Farmer’s Daughter“ (1947).

Kultuurilooliselt huvitavad on ka ta mälestused “Koolitüdrukuna Tartus 1901–1904” (1945) ja „Üliõpilasaastad Helsinkis 1904–1908“ (1945), „Kummitusi ja kajasid“ (1947), „Minust tuli ärinaine“ (1953), „Ei olnud vang“ (1944). 1940. aastal alustas läbirääkimisi NSVLi saadiku A. Kollontaiga Talvesõja lõpetamiseks. Kirjanik tunnistati süüdi luuretegevuses ja vangistati riigireetmise pärast. 1945–1949 oli Wuolijoki Soome Raadio peadirektor, võttis osa ühingu Soome–NSV Liit asutamisest.

Hella Wuolijoki suri 2. veebruaril 1954 Helsingis, maetud Hietaniemi kalmistule. Tema käsikirjade enamikku säilitatakse Helsingis Soome Riigiarhiivis, vähesel määral ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis.

Rutt Hinrikus