Otto Heinrich Münther (1864-1929)
Otto Münther oli kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik, keda on seotud eelkõige niinimetatud proletaarsete kirjanikega. Otto Münther sündis 6. augustil 1864 Järva-Jaani kihelkonnas Kuksema mõisas möldri pojana. Ambla kihelkonnakooli lõpetamise järel oli juhutööline nii kodukandis kui ka Krimmis. Jätkas õpinguid
Hugo Treffneri Gümnaasiumis, siirdus Saksamaale, kus lõpetas 1897 Berliinis põllundusinstituudi. Aastatel 1898–1900 oli õpetajaks Treffneri gümnaasiumis, seejärel siirdus ajakirjandustööle. Aastatel 1901–1905 oli Tallinnas ajalehe
Teataja toimetuse liige,
1905. aasta revolutsiooni järel läks Venemaale. Töötas aastast 1906 Lõuna-Venemaal õpetajana. 1917. aastal töötas Tallinnas ajalehtede
Kiir ja Tööline toimetuses. Saksa okupatsiooni ajal oli vangis ning seejärel töötas 1924. aastani Rakveres õpetajana. 1925. aastal jäi pensionile. Otto Münther suri 19. veebruaril 1929 Järvamaal Nõmküla valla Alupere külas ja on maetud Uudeküla kalmistule.
Omandanud 19. sajandi lõpul radikaalsete sotsialistlike ringkondade vaated, oli Münther üks esimesi ateismi propageerijaid Eestis ja kujunes sotsiaaldemokraatliku maailmavaatega publitsistiks. Ta vähene ilukirjanduslik looming on teravalt ühiskonnakriitiline, koondatud kogusse ”Sulejoonistused” (1906). Pigem teati teda kui kriitikut ja publitsisti, kes avaldas nii kodumaise kui väliskirjanduse ülevaateid ja torkas silma ühiskonnakriitilise hoiakuga. Otto Müntheri opositsioonivalmidust ja vaateid väljendab esinduslikult ta kriitiline essee “Uusromantismus ja
Noor-Eesti”, mis ilmus Peterburis ajakirjas Ääsi tuled 1910. aastal. See vasakpoolse hoiakuga tembitud essee on vast kõige enam pidanud ajale vastu, hoides huvi Müntheri vastu alal tänini.
Otto Müntheri teosed e-kataloogis Ester
Rutt Hinrikus