August Kitzberg (1855-1927)

Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg (kuni 1863 A. Kits) sündis 29. dets 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. okt 1927, on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Kitzberg alustas oma kirjanduslikku tööd külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Tema esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" ilmus 1892. Teistest proosateostest on ajaproovile paremini vastu pidanud kaksikjutustus "Veli Henn" (1901) ja "Hennu veli" (1904). Oma jutustused kogus Kitzberg raamatuteks alles hiljem, kui ilmusid tema "Külajutud" I -V (1915-1921).

Kitzbergi loomingu kaalukam osa on tema draamad, mida on Eesti teatrites mängitud läbi 20. sajandi. Neist esimene on "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906), milles käsitletakse 1905. aasta sündmusi. Klassikalised Kitzbergi draamad on mütoloogiline "Libahunt" (1911 esietendus, raamat 1912; film 1968, re� Leida Laius) ja "Kauka Jumal" (esietendus 1912, raamat 1915).

Kitzbergi lustlikest komöödiatest on tuntuimad "Rätsep Õhk" (1903), "Kosjasõit" (1915) ja "Neetud talu" (1923). Kitzbergi tragöödia "Enne kukke ja koitu" (1918) lavastus Vanemuise teatris pealkirja all "Laseb käele suud anda" sai 1960-te eesti teatriuuenduse alguseks (lav Jaan Tooming).

Kitzberg oli Eesti Vabariigi algaastatel nimede all Tiibuse Jaak Tiibus ja Tiibuse Mari armastatud följetonist-kolumnist. (Raamatutena: "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" I-II (1920, 1923 ja "Tiibuse Mari ajalikud laulud" 1920). Avaldanud ka memuaarid pealkirjaga "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused I ja II (1924-1925) ja lastejutte.

ALLIKAD
Villem Alttoa, August Kitzberg: elu ja looming. Tallinn, 1960.

August Kitzbergi teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk