Eduard Ahrens (1803-1863)

                

            


                    Baltisaksa pastor, keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja Eduard Ahrens sündis 4. aprillil 1803 Tallinnas. Ta sai hariduse Tallinna Toomkoolis (1811−1819) ning Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (1820−1823). Töötas seejärel koduõpetajana Pikavere mõisas (Kose khk). Täiendas end Saksamaal ja Prantsusmaal. Oli 1833−1837 koduõpetaja Vana-Vigala mõisas, 1837−1863 Kuusalu kirikuõpetaja ja Ida-Harjumaa praost (1860−1863). Suri 19. veebr 1863 ja on maetud Kuusalu kalmistule. Oli Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige. 



Ahrens on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor, kes pani ette üle minna vanalt, saksa keele eeskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile. Ahrensi keeletöö peaeesmärk oli kirikukeele parandamine ja uurimine. Tema põhiteos on „Grammatik der Ehstnischen Sprache” (1842, 2 tr 1853). Selle esitrükis kasutas ta ise veel peamiselt vana, ent selle sõnastiku osas (Etymilogisches Wörterbüchlein) juba uut kirjaviisi. Esimene raamat, kus pruugitakse läbivalt Ahrensi uut kirjaviisi, on Jõelähtme pastor G. H. Schüdlöffeli teos „Toomas Vesten, Lapo rahva uso ärataja Norra maal” (1844). Kuigi uut kirjaviisi hakati vähehaaval pruukima juba 1850. aastatel, algab selle laialdasem kasutuselevõtt järgmise kümnendi keskel F. R. Kreutzwaldi, J. Hurda ja kooliraamatutes C. R. Jakobsoni poolt. Eesti tähtsaim ajaleht, J. V. Jannseni Eesti Postimees hakkab ilmuma uues kirjaviisis 1872. aasta juulis (J. Hurda toimetatud lisaleht tegi seda juba 1870). Esimene vaimulik raamat uues kirjaviisis on „Dr. Martin Lutheruse väike Katekismus Biibli salmidega” (1869), mille andis välja Jaan Nebocat. Aastaks 1881 õpetati Ahrensi uut ortograafiat 349 ja vana 163 Eestimaa kubermangu talurahvakoolis, kuid koolikirjandus oli enamasti veel vanas kirjaviisis. 



Ahrens on kirjutanud monograafia „Johann Hornung, meie eesti kirikukeele looja” (sks k 1845, e. k 2003), „Eesti Piibli keelevead” (sks k 1853, e. k 2003) avaldanud saksakeelses nädalalehes Das Inland mitmeid artikleid, millest olulisim on koerakoonlasi käsitlev (1844). 



ALLIKAD 

Ruudolf Laanes, Uue (Ahrensi) kirjaviisi esmakordse tarvituselevõtu tähistamises on eksitud. − Eesti Kirjandus 1937, nr 1, lk 45−46. 

Arnold Kask, Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles. Tallinn, 1958. 

Uue ajastu misjonilingvist: Eduard Ahrens 200. Koost, toim Kristiina Ross. Tallinn, 2003. 

Liivi Aarma, Kas Eduard Ahrens oli eestlane? − Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, lk 831−838. 



Eduard Ahrensi teosed e-kataloogis Ester 



Vello Paatsi

 

                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
                    
                
Portreed (1)

        
                    
            
            
            
            
            
            
            
            
                            
Grupeerimata (1)

        
    



    
Sündmused (1)