Richard Johannes Roht (1891-1950)

Proosa- ja lastekirjanik Richard Roht sündis 12. aprillil 1891 Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas taluperes. Õppis kohalikes küla- ja vallakoolides, Võru linnakoolis, Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Valga Reaalkoolis. Alates 1912. aastast üritas tulla kirjandusse, kuulus koos Henrik Visnapuuga rühmitusse Moment, mis andis välja kaks koguteost – „Moment esimene“ (1913) ja „Roheline moment“ (1914). Võttis osa Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast, elas seejärel kirjanikuna Tartus ja Berliinis, 1923–1927 oli kirjanik Tartus, seejärel hakkas Sangastes asunikutalu rajama, kuid jäi pankrotti ja kandis karistust vekslivõltsimise pärast. Vabanenud 1932. aastal, elas kirjanikuna Tallinnas ja ehitas Arukülla 1930. aastate lõpul maja. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule.
Richard Roht oli väga viljaks proosakirjanik, kelle teostest suur osa on üsna skemaatilised, vahel püüavad lugejale meeldida kõmulise teemavalikuga, nt „See, millest avalikult ei räägita“ (1928), „Nauding“ (1929). Populaarseks osutus omal ajal Kurgsoo-sari („Hümnid Paanile“, „Kurgsoo“, „Maa“, „Aeg“) koos mõne novelliga. Selles kujutatakse Võrumaa asunike pingutusi talude rajamisel ja värvikat külaelu. Rohu üheks kandvamaks teoseks on peetud 1938. aastal ilmunud romaani „Elutee“, mis jutustab orvust poisikese teed linnakaupmeheks. Teiste hulgas pakuvad huvi ka suvitusromaanid „Elu on ilus“ ja „Kuldsed päevad“, mis registreerivad suvise rändaja juhtumisi, lähenedes mälestusele. Roht on avaldanud ka seeria memuaare. Tema loomingu parim osa kuulub lastekirjanduse klassikasse, kujutades elavalt loomade elu, nt „Laaned ja veed“, „Jutte loomadest“.
Teosed: romaanid “Hümnid Paanile“ (1922), „Kurgsoo“ (1924), „Maa“ (1927), „Aeg“ (1929), „Minevik“ (1920), „Üksindus“ (1925), „See, millest avalikult ei räägita“ (1928), „Nauding“ (1929, 1994), „Vastsed rajad“ (1933), „Võitluse teel“ (1933), „Esimene armastus“ (1935), „Verioja mõis“ (1936), „Ummiktänav“ (1937), „Elutee“ (1938), „Inimsaatused“ (1938), „Igapäevased inimesed“ (1937), „Talulapsed“ (1939), „Kodutalu“ (1940), diloogia „Kuldsed päevad“ (1939), „Kaks perekonda“ (1947), novellikogud „Igaveses labürindis“ (1913), „Üksinduse meeleolud“ (1914), „Siluetid ja dekoratsioonid“ (1918), „Hing ja veri“ (1918), „Kolm näokatet“ (1919), „Neli juttu“ (1925), „Vabadus ja vangla“ (1932), mälestused „Sõjasõit“ (1928), „Vana Võrumaa“ (1934), „Tsaari ohvitser“ (1935), „Kahuriliha“ (1936), lasteraamatud „Laanekohus“ (1928), „Väikesed rändurid“ (1934), „Noor elulaevnik“, „Väleküüs ja Tuhknai“, „Võrukael“, „Jutte loomadest“ (1951).

Rutt Hinrikus