Oskar Philipp Kallas on tuntud kui teadlane, haridus- ja kultuuritegelane, poliitik, Eesti Vabariigi esimesi välisesindajaid.
Oskar Kallas sündis Saaremaal Kaarmal köstri pojana, õppis Kaarma kihelkonnakoolis ja Kuressaare gümnaasiumis. Astus 1887 Tartu ülikooli klassikalist filoloogiat õppima, lõpetas õpingud 1892 kandidaadikraadiga. Ülikooliaastail astus Eesti Üliõpilaste Seltsi, kus täitis juhtivaid kohti.
Aastal 1888 alustas Kallas Jakob Hurda üleskutsete õhutusel rahvaluule kogumist. 1902 ja 1903 käis Läti eesti asundusis kogumismatkal (Lutsi ja Kraasna maarahva juures) ning veendus, et rahvalaule tuleb koguda koos viisidega. Kallas asutas EÜSi rahvaviiside korjamise toimkonna, kasutades muusikaliselt haritud kogujaid. Süstemaatiline kogumine kestis 1904–1916 (kokku koguti 13226 viisi).
1892–1893 täiendas Kallas end Helsinki ülikoolis rahvateaduse ja soomeugri keelte alal ning tegi mitu õppereisi välismaale Aastal 1901 kaitses Helsinki ülikoolis doktorikraadi eesti rahvalauludest (Die Wiederholungslieder der estnischen Volkspoesie), saades esimeseks eestlasest folkloristikadoktoriks. Seejärel töötas gümnaasiumiõpetajana Narvas ja Peterburis ning täitis dotsendina õppeülesandeid Peterburi ülikoolis. 1902 kolis Tartusse, kus asus 1903 tööle ajalehe Postimees juurde. Kallasest oli Postimehe äriühisuse osanik ning peatoimetaja Jaan Tõnissoni parem käsi ajalehe juures. Sõbra ja kaaslasena jagas Kallas Tõnissoni seisukohti ja ideid ning tal oli õigus vahel vastu vaielda.
Kallase pedagoogitöö silmapaistvamaid saavutusi on ta panus esimese eestikeelse gümnaasiumi, Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi rajamisel. Kallas oli gümnaasiumi juhataks aastatel 1906–1908.
Juba gümnaasiumiõpilasena oli Kallase sihiks eesti muuseumi rajamine. Eesti Rahva Muuseum alustas tööd 1909 ja Kallasest sai selle esimene direktor. Ta pani aluse ERMi tegevusprintsiipidele, muuseumi etnograafilisele osakonnale ja arhiivraamatukogule.
Mitmekülgse tegevuse juures oli Kallas ka eestlaste pikaajalise Soome-ihaluse võrdkuju. Soomest olid pärit mitmed eeskujud rahvuskultuuri ülesehitamiseks, samuti abikaasa Aino Kallas (snd Krohn), nimekas soome-eesti kirjanik.
Aastatel 1918–1922 oli Kallas Eesti Vabariigi saadik Soomes, 1922–1934 Suurbritannias ja 1923–1934 Hollandis. 1929 sai Kallas Tartu Ülikooli audoktoriks. Kallas oli paljude kodu- ja välismaiste seltside kirjavahetaja- või auliige. Aastast 1934 oli pensionil. Sõja ajal, 1943. aastal, viis perekond ta Soome, 1944 põgeneti Rootsi. Oskar Kallas suri 1946 Stockholmis. Urn on maetud Helsingis Krohnide perekonna hauaplatsile.
Oskar Kallase teosed e-kataloogis Ester
Rutt Hinrikus