Eesti keele grammatika soome keele eeskujul – E. Ahrensi "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" (1843)
1739 ilmunud esimeses eestikeelses Piiblis kinnistub nn. vana kirjaviis, mis on kaua aega kirjakeele normiks. 19. saj. I poolel tuleb päevakorda kirjaviisi muutmine. Eesti keelt soovitatakse hakata kirjutama nii nagu hääldatakse. Soomepärast kirjaviisi soovitavad A. I. Arwidsson ajakirjas "Beiträge" (1822) ja E. Ahrens oma eesti keele grammatikas "Eesti keele Tallinna murde grammatika". Vana kirjaviis taandub, kui ajajärgu tähtsamad kirjamehed võtavad oma töödes kasutusele uue kirjaviisi. Kreutzwald läheb uuele kirjaviisile üle 1851. Eriti soodustavad uuele kirjaviisile üleminekut C. R. Jakobsoni suure levikuga kooliraamatud. 1872–1874 ilmub uues kirjaviisis umbes pool, 1879–1880 umbes 90% eestikeelsetest trükistest.