Algab massiline talude päriseksmüümine (1860)
Talusid hakatakse massiliselt päriseks müüma, tekivad eestlastest maaomanikud, kellele toetudes saab jõudu ulatuslik rahvuslik liikumine. Liikumise keskuseks kujuneb majanduslikult jõukam Lõuna-Eesti, eriti Holstre, Paistu, Tarvastu kihelkonnad Viljandimaal. Taluomanike arv tõuseb järsult. Nende kõrvale hakkab tekkima eestlastest maaharitlaste (vallakirjutajate, köstrite, koolmeistrite) kiht. Eestimaal algab talude päriseksmüümine kümmekond aastat hiljem.