Eesti Kirjameeste Selts (1872-1894)

                

            


                                                    Eesti Kirjameeste Seltsi (EkmS) põhikiri kinnitatakse 1871, tegevust alustatakse Tartus 1872.  Esimene president oli Jakob Hurt. Kümne aasta pärast 1882 kuulub seltsi üle 1100 liikme. Selts arendab eesti keelt ja eestikeelse kirjanduse väljaandmist. Antakse välja EKmSi Aastaraamatut, millest kujuneb esimene eestikeelne teaduslik perioodikaväljaanne. Aastaraamatus kasutatakse uut kirjaviisi, avaldatakse rohkesti originaalmaterjali eesti kultuurist. J. Hurda eestvõttel korraldatakse rahvaluule ja etnograafilise materjali suurkogumine, esmakordselt kasutatakse vabatahtlikke korrespondente. Seltsi tegevus katkeb 1890-te alguse venestuse surve all.

EKmS kogude põhjal ja Jakob Hurda mälestuseks kutsutakse 1909 ellu Eesti Rahva Muuseum (ERM). Kirjanduslikku ja keelealast, samuti kirjastustegevust jätkab 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts (EKS).                        
                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
                    
                
Portreed (4)

        
                    
            
            
            
            
            
            
            
            
                    


    
Isikud (4)