Juhan Liiv (1864-1913)

"Kõige eestilikum luuletaja", "eesti kaasaegse luule algataja": nii on seda erandliku saatuse ja äärmiselt tundliku luulekeelega autorit iseloomustatud. Juhan Liiv on olnud eesti kirjanduse hull geenius, kirjanik, kelle loomingu kestvam osa on kirjutatud nimelt vaimse murdumise järel.

Juhan (sünnimeetrikas Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas vaese kandimehe noorima lapsena. Tema vanem vend Jakob Liiv oli oma ajal tuntud ja tunnustatud eepiline luuletaja. Juhan Liiv õppis Kodavere kihelkonnakoolis ja lühikest aega ka H. Treffneri eragümnaasiumis Tartus. On töötanud lühikest aega kooliõpetajana ja seejärel mitmete eesti suurte ajalehtede toimetustes, näiteks Tallinnas J. Järve "Virulases" (1885), Viljandi "Sakalas" (1888-1889 ) ja Tartu "Olevikus" (1890-1992).

Haigestus 1894 skisofreeniasse, mille järel elas avalikkuse eest tagasitõmbununa kodukohas, kuni psühhiaater ja publitsist Juhan Luiga ta sealt leidis.

Liivi luuletusi hakati avaldama taas alates 1903 lõpust. "Noor-Eesti" tõstis ta pjedestaalile, G. Suits pani kokku tema esimese kogu "Luuletused" (1909, 1910), F. Tuglas hakkas korjama ta käsikirju ja koostas järgmised valimikud juba postuumselt.

Juhan Liiv suri sugulaste juures 1. dets 1913.

Juhan Liiv astus eesti kirjandusse huvitava rahvapärase jutukirjanikuna, kelle ajalehejutud, eriti "Peipsi peal" olid omas ajas värsked ja huvitavad. Tema kolm pikemat proosateost "Käkimäe kägu" (1893), "Vari" (1894) ja "Nõia tütar" (1895) olid E. Vilde ja A. Kitzbergi kõrval eesti külaproosa alusteosteks. 1904 ilmus Juhan Liivi "Kirjatööde kogu", milles puuduvad küll kõik tema mõjuvamad tööd.

Juhan Liivi "Kogutud teosed" 1921-1935 koostas F. Tuglas, kes luuletusi mõnikord ka stilistiliselt kohendas. Tekstoloogiliselt autentsed Liivi luuletused on publitseerinud Arne Vinkel "Teostes" (1954) ja koondkogus "Sinuga ja sinuta" (1989).

Suurima panuse andis Juhan Liiv luuletajana. Tema luulele on iseloomulikud valuline messianism ja prohvetlus, lihtne ja vahetu loodusekujutus, kõneline intonatsioon ja rahvaluulelised kordused.

Juhan Liiv on autor, kelle mõnda luuletust teab iga eestlane peast. Tänapäeval annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat.

ALLIKAD
Friedebert Tuglas, Juhan Liiv: monograafia. Tartu, 1914.
Friedebert Tuglas, Juhan Liiv: elu ja looming. Tartu, 1927,
Juhan Liiv, Mu kallis Liisi / J. Liivi kirjad Liisa Goldingule/. Tartu, 1996.

Juhan Liivi teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk