Marie Under (1883-1980)

Marie Under on eesti kõigi aegade väljapaistvamaid luuletajaid. Ta jõudis esimese luulekoguni küllalt hilja, 37-aastasena, esinedes skandaalse rühmituse "Siuru" printsessina. Oma esimesed luuletused oli ta kirjutanud saksa keeles, kuid need jäid käsikirja. Eestikeelsed luuletused viis trükki perekonnasõber Ants Laikmaa 1904. Marie Underi luuletusi on avaldatud ka "Noor-Eesti" albumites. Edasine avaldamine (kuigi 1913 oli esimene luulekogu avaldamiseks valmis) takerdus maailmasõja ajal, et plahvatuslikult vallanduda 1917. 1920. aastatel avaldas Under intensiivselt ka esseesid ja muid lehekirjutisi ning tõlkeid saksa keelest.

Under sündis kooliõpetaja tütrena 27. märtsil 1883 Tallinnas, kuhu tema vanemad olid kolinud Hiiumaalt. Lühiajaliselt on ta elanud ka Venemaal, 1902-1905 Moskvas ja hiljem Tartus, kuid Tallinn jäi tema peamiseks elukohaks kuni lahkumiseni pagulusse 1944 sügisel. Marie Under ja tema abikaasa luuletaja Artur Adson elasid Rootsis Stockholmi eeslinnas. Pärast abikaasa surma (jaan 1977) veetis Under viimased aastad vanadekodus ja suri ülikõrges eas 15. sept 1980. Under on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Marie Under alustas sensuaalsete lembe- ja loodusluuletustega, mis šokeerisid korralike kodanlaste sündsustunnet. Tema avalikult füüsilist armastust ülistavad luuletused kogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918) olid kindlasti uus sõna eesti luules.

Selle järel valis Under ekspressionistliku stiili ja avaldas maailma hädasid emotsionaalselt fikseerivad luulekogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). Süvenenuma, rahulikuma ja kirkama tooni leidis luuletaja kogudes "Hääl varjust" (1927) ja "Rõõm ühest ilusast päevast" (1929).

Underi maine eesti ühe andekama luuletajana G. Suitsu kõrval kinnistus 1930-tel, kui ilmusid filosoofilise luule kogud "Lageda taeva all" (1930) ja "Kivi südamelt" (1935). Under on olnud ka eesti kõige hinnatum ballaadide autor, kes voolavas värsis jutustas müütilisi lugusid armastusest ja surmast (kogu "Õnnevarjutus 1929). Underi "Kogutud teosed" ilmusid kolmes köites 1940.

Nõukogude okupatsiooni esimese aasta vapustuse elas Under välja 1942 ilmunud kogus "Mureliku suuga", muutudes üldrahvalikult armastatud ja tuntud luuletajaks, kelle küüditatute mälestuseks kirjutatud luuletus "Jõulutervitus 1941" sai inimestele oluliseks hingetoekeks.

Paguluses avaldas Under veel luulekogud "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) ning "Kogutud luuletused" (1958). Tema loominguline vitaalsus püsis väga kõrge eani, viimaseid luuletusi (eriti "Uneretke") võib pidada tema parimateks luuletusteks.

ALLIKAD
Rutt Hinrikus, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Tiiu Tepandi. Marie Under. /monograafiline album/. Tartu, 2003.

Marie Underi teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk