Villem Grünthal (1885-1942)

Luuletaja, tõlkija ja keeleteadlane Villem Grünthal (kirjanikunimega Ridala) sündis 30. mail 1885 Muhus kõrtsmiku ja poepidaja pojana. Lõpetas gümnaasiumi Kuressaares 1905 ja läks õppima Helsingi Ülikooli, mille lõpetas 1909, filosoofiamagistri kraadiga 1911. Töötas eesti keele õpetajana mitmel pool Tartus, toimetas aastatel 1911-1916 periooditi Eesti Kirjanduse Seltsi ajakirja "Eesti Kirjandus" ja "Üliõpilaslehte".

1922 abiellus Ridala soomlanna Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941 kaitses Helsingis doktoritöö lingvistikas. Suri 16. jaan 1942, on maetud Helsingisse.

Grünthal-Ridala andis juba Kuressaare gümnaasiumis koos J. Aavikuga välja ajalehte "Nooreestlane". "Noor-Eestiga" jäi Ridala seotuks ka edaspidi. Tema esimesed luulekogud "Villem Grünthali laulud" (1908) ja "Kauged rannad" (1914) olid omas ajas väga novaatorlikud. Ridala oli 20. sajandi alguses modernistlik luuletaja, kes järgis keeleuuendust, kasutas haruldasi luuletus- ja stroofivorme, juurutas eesti keeles kvantiteerivaid värsimõõte. Poeemid "Ungru krahv" (1915), "Merineitsit" (1918) ja "Saarnak" (1918) vahendavad muinsusromantikat. Regivärsivormis on Ridala kirjutanud poeemi "Toomas ja Mai" (1924) ja ballaadikogu "Sinine kari" (1930).

Ridala on tõlkinud soome ja itaalia keelest ning kirjutanud mitmeid eesti kirjanduse ajaloo käsiraamatuid koolidele. Soomes elades tutvustas Ridala eesti keelt ja kirjandust Soome ajakirjanduses ning tegutses olulise kultuurivahendajana. Neil aastatel on kirjutatud ka pikk regivärsivormiline poeem "Püha rist", mis on tänaseni jäänud käsikirja.

ALLIKAD
R. Grünthal, Villem Grünthal-Ridala - keeleõpetaja ja kultuuri tutvustaja. - Kultuurisild üle Soome lahe. Koost S. Olesk. Tartu, 2005.

Villem Ridala teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk