Kreutzwald astub kreiskooli Tallinnas. Esimesed kirjanduslikud katsetused. Töö algkooliõpetajana. Koolivaheajad Ohulepal, "toapapa" jutud. Rahvaluule kogumise algus (1819-1824)

                

            


                                                    Tänu vanemate sidemetele vennastekogudusega pääseb noor Kreutzwald 1819 õppima Tallinna kreiskooli. Ta valmistub saama õpetajaks kavatsetavasse rahvakooliõpetajate seminari. Lisaks kreiskooli kohustuslikele õppeainetele antakse pedagoogilist lisaharidust ja õpetatakse eesti keelt. 1820 lõpetab ta kreiskooli, õpetajakogemuste saamiseks seatakse Tallinna algkoolide tunniandjaks. 1823 sooritab Kreutzwald algkooliõpetaja eksami ja saab Tallinna teise poistealgkooli ja tütarlastekooli õpetajaks. Töö kõrval jätkab visalt edasiõppimist. Tallinna-aega jäävad Kreutzwaldi esimesed tõlke- ja luulekatsetused, kokkupuuted teatriga. Juba koolipäevil tõlgib eesti keelde episoodi F. Schilleri "Röövlitest", katsetab vaga Jenoveva kannatusloo tõlkimist. Esimesed luuletused kirjutab Kreutzwald saksa keeles, teadaolevalt varaseim pärineb aastast 1824. Mõned neist tõlgib hiljem eesti keelde ja avaldab luuletuskogus "Viru lauliku laulud". Jätkab luuletamist saksa keeles veel 1830.–1840. aastatel. Vaadatud teatrietenduste hulgas on A. von Kotzebue näidendite kõrval ka esimese eestikeelse näidendina tuntud P. A. J. Steinsbergi "Pärmi Jaagu unenägu". Kõik suvised ja talvised vaheajad veedab noor Kreutzwald vanematekodus Ohulepal. Sõbruneb mõisa endise toapoisi, hea jutuvestja Jakob Fischeriga, keda mõisarahvas kutsub Toa-Jaagupiks. Hakkab aktiivsemalt rahvalaule üles märkima.                        
                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
            
            
            
            
            
            
            
            
            
                            
Grupeerimata (5)Vaata kõiki

        
    


    
Isikud (1)