Ilmub "Kalevipoja" 2. trükk, rahvaväljaanne (1862)
Esmatrükk eesti keeles ja eestlastele. Kreutzwald ei nimeta oma teost algselt eeposeks, vaid ennemuisteks jutuks: "Kalewi poeg. Üks ennemuistene Eesti jut Kaheskümnes laulus". Raamatu väljaandmise toetamiseks on Kreutzwald levitanud 60 aktsiat hinnaga 5 rubla tükk. Kohalikust tsensorist möödahiilimiseks trükitakse teos viimaks Soomes, Kuopios. "Kalevipoja" levik on esialgu tagasihoidlik, rahvaväljaande 1000 eksemplarist jätkub kümmekonnaks aastaks. Lootuses teost rahvale lähendada avaldab 1869 tutvustava brošüüri "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust". Alles noorem eesti haritlaspõlvkond (J. Hurt, C. R. Jakobson, L. Koidula, P. Blumberg, M. Veske jt.) võtab "Kalevipoja" vastu suure innustusega. Teost tõstetakse esile ja tunnustatakse tingimusteta kui rahva arenguvõime ja eluõiguse tõendit. Huvi teose vastu kasvab ka väljaspool haritlaste ringkondi. 1875 ilmub Tartus teosest kolmas trükk, viimane Kreutzwaldi eluajal.