A. Alle, Argonaudid (1916)

                

            


                                    Maa laulud nüüd unugu, päikese hümnus 
las heliseb tuhandest rinnast! 
Aja vaime kummarda – asjata kümnus: 
mu laulud on päikese linnast! 

Seil “Argole” üles, kuldvillaku järel’ 
head jumalad juhtigu sõitu 
Kolhiida rannale tähtede säral: 
Oraakel meil’ ennustas võitu! 

Las hulgu Charybdis ja näljane Skylla 
ja pilvini ammuta vahtu, 
ja kodune rand kaob udusse lilla – 
las mured ja kartused lahtu! 

Las võrguta meeli sireenide koorid, 
kel roosakas vahus on rinnad ja pääd, 
kes alasti, heidetud vikeriloorid, 
ja silmist kui sätendaks rohekat jääd!… 

Ja neelaku tuhanded petlikud veed, 
me eluga maksame hinna: 
uued tuhanded, sõites Argo-teed, 
kord pärivad päikeselinna! 

(August Alle, Argonaudid. - Sõnarine. Eesti luule antoloogia. 2. kd. Tallinn: ER, 1992, lk 210-211)        
                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal




    
Isikud (1)