Kreutzwaldi kujuneb rahvusliku ärkamisaja keskseks tegelaseks, kunstnik Köler maalib Võrus Kreutzwaldi portree (1864-1869)

                

            


                                                    1860. aastatel tihenevad ja süvenevad suhted eesti rahvusliku liikumise tegelastega, on paljudega kirjavahetuses. Kujuneb kõigutamatuks autoriteediks eesti kirjanduse klassiku, rahvusliku mõtteviisi kandjana. Toetab noorema haritlaspõlvkonna – L. Koidula, J. Hurt, M. Veske, A. Weizenberg, J. Köler, C. R. Jakobson – püüdlusi: organiseerib materiaalset toetust õpingute ajaks, õhutab kaasa lööma eesti kultuurielu edendamisel. Nõuandjana on osaline paljudes rahvuslikes ettevõtmistes. 1864 suvel tuleb revolutsiooniliselt meelestatud kunstnik J. Köler Võrru maalima Kreutzwaldi portreed, võtab kaasa noore J. Hurda, mitme päeva kestel arutatakse aktuaalseid päevaküsimusi. 1865 suvel käivad ärksamad Viljandimaa talupojad Võrus arutamas Eesti Aleksandrikooli asju. 1869 suvel toimub Võrus nõupidamine Köleri ja Hurdaga – sünnib idee luua keskne rahvuslik organisatsioon. Sellest mõttest kasvab välja Eesti Kirjameeste Selts.                        
                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
                    
                
Portreed (1)

        
                    
            
            
            
            
            
            
            
            
                    


    
Isikud (2)