Walter Scott (1771-1832)

                

            


                    Sündis Šotimaal Edinburghis ja kuulus päritolult konservatiivsesse Šoti aristokraatiasse. Ta õppis Edingburghi ülikoolis õigusteadust ning töötas Šotimaa kohtuameteis. Saanud juriidilise hariduse, süvenes Scott Inglise seadusandlusse ja ühiskondlikesse suhetesse. Sellest arenes huvi Šotimaa ajaloo ja muinsuse vastu. Scott alustas oma kirjanikuteed šoti rahvalaulude avaldamisega (“Minstrelsy of the Scottish Border”, 3 kd. 1802-1803), ning avaldas seejärel arvustusi ja keskajaainelisi romantilisi poeeme (“Viimse minstreli lugulaul”, 1805; “Marmion”, 1802; “Järveneitsi”, 1810). Neile järgnes rida romantilisi poeeme, mis tõid autorile suure kuulsuse kui šoti muinsuse anderikkale taastajale. Scott oli üks romantilise ajalooainelise romaani rajajaid, tema mõjul hakati seda �anrit viljelema kogu Euroopas. Romaanide pikki kirjeldusi elustab seikluslik sü�ee; kõrvaltegelased on staatilistest peategelastest enamasti värvikamad; ainestikus on valdavad Šoti lähiminevik ja Euroopa keskaeg. Scott on kirjutanud ka Napoleoni eluloo (1872) ja Šotimaa ajaloo (1829-30). Teisi teosed: romaanid “Waverley” (1814), “Guy Mannering” (1815), “Rob Roy” (1818, e. k. 1957), “Lammermoori mõrsja” (1819), “Ivanhoe” (1818, e. k. 1926, 1956), “Klooster” (1820, e. k. 1930), “Kenilworth” (1921), “Quentin Durward” (1823), “Talisman” (1825, e. k. 1932). Scotti populaarseim teos on “Ivanhoe”, mis räägib 12. sajandi Inglismaal toimunud võitlusest anglosakside ja normannide vahel. Tegelastest on seal idealiseeritud Richard Lõvisüda, tema vend prints John ning Locksley nime all esinev rahvuskangelane Robin Hood koos oma kaaslastega. Nimikangelane Ivanhoe jääb romaanis pigem vaatleja rolli. 



Biograafia: E. Johnson. Sir Walter Scott: The Great Unknown. London 1970. 



ALLIKAD

K. Rannaste, Romantiline romaan ja novell. – J. Talvet (koost.), Maailmakirjandus, 2. osa. Romantismist postmodernismini. Tallinn: Kirjastus Koolibri, 1999, lk 71–75. 



Jaak Tomberg