Ilmub „Eesti vanem ilukirjandus” (1908)
Mihkel Kampmann (Kampmaa) avaldab kirjandusloo „Eesti vanem ilukirjandus. Üleminek vaimuliku kirjanduse valitsusest Eesti algupärasele rahvuslikule kirjandusele”.
Autor jätkab eesti kirjandusloo uurimist, avaldades edaspidi osade kaupa „Eesti kirjanduse peajooned” (kuni 1936), milles põhimõisteks kujuneb „kirjandusvool”.
M. Kampmanni uurimused on olnud hinnatud kogutud materjali rohkuse tõttu ning äratanud omaaegsetes kirjandusringkondades laialdast mõttevahetust.