Leo Tolstoi (1828-1910)

                

            


                    Lev Nikolajevitš Tolstoi oli vene kirjanik, pärit vanast vene aadliperekonnast Jasnaja Poljanast. Tema vanemad surid ning ta sattus sugulaste hoolde. Õppis ida keeli ja õigusteadust Kaasani ülikoolis, mis jäi küll lõpetamata, ning võttis koos vennaga 1851. aastal osa sõjast Kaasanis. Ta alustas sel ajal jutustuste kirjutamist, avaldas autobiograafilise triloogia „Lapsepõlv“, „Poisiiga“, „Noorus“ (1851–1857, e. k. 1952), kirjutas aadliperekonna nooruki elust 19. sajandi Venemaal ning sõjategevusest. Tema suhtumine sõtta oli vastuoluline: tema arvates peaks kõik halb inimeses arvates hävima kokkupuutes loodusega, samas oli tema meelest, sõdades ka midagi loomulikku, sest nende põhjustajaks on enesesäilitamine ja kodu kaitsmine. 

     

Järgnesid „Sevastoopoli jutustused“ (1855–56, e. k. 1949), mille teemaks on Krimmi sõda. Tolstoi oli ka mõnda aega tegev ajakirja „Sovremennik“ juures, kuid revolutsioonilise demokraatia ideed jäid talle võõraks. Jasnaja Poljanas avas ta 1859. aastal kooli talulastele, õpetas ja kirjutas artikleid pedagoogikast. Järgnes murrang Tolstoi loomingus, ta hakkas planeerima „Sõda ja rahu“ (1863-69, e. k. 1898), millest tuli ajalooline romaan-epopöa, mille tegevus toimub 20. aasta jooksul. Autor suudab täpselt kirjelda laiahaardelise ajaloolise panoraami taustal (Napoleoni sõjad) oma tegelaste hinge „dialektikat“. Järgneb romaan „Anna Karenina“ (1873-77, e. k. 1902-03), kus peategelane hülgab ühiskondlikud reeglid suure armastuse pärast. Tolstoi hilisemad jutud kujutavad bürokratismi, joomarlust, sõjaväes valitsevaid pahesid, kuritegevust ja seaduste ebaõiglust. Autor oli kindel kõlbeliste pingutuste kaudu armastuse ja õigluse saavutamises. Tal säilis usk inimeste muutumisse ning maailma muutumisse. Elu lõpupoole tekkis Tolstoi konflikt vene tsaarivalitsusega ning tema viimased teosed ilmusid välismaal. Romaanis „Ülestõusmine“ (1889-199, e. k. 1904) on sisuks kahe noore kõlbeline uuestisünd 19. sajandi lõpu Venemaal. Kuna Tolstoi põhimõtted olid tegelikkusega vastuolus, püüdis pidevalt ta oma perekonnast lahkuda, ühel sellisel reisil ta haigestus ja suri kopsupõletikku. 



ALLIKAD

K. Rannaste, Lev Tolstoi. – Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen, Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn, 1999, lk 196. 



Jaak Tomberg

                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
                    
                
Portreed (2)

        
                    
            
            
            
            
            
            
            
            
                    



    
Sündmused (3)