Est
Menüü
Tutvustus
Ajateljed
Kalevipoeg
Noor-Eesti
Kogud
Kreutzwaldi sajand
Eesti kultuurilooline veeb
Kuidas seda lehte kasutada?
Kogud
Vali kogu
Tutvustuseks
Isikud
Sündmused
Fotod
Kunst
Galeriid
Raamatud
Artiklid
Heli
Videod
Viited
Kriitika
Lingikogu
F.R. Kreutzwaldi sünd Jõeperes
(1803)
Kreutzwaldi lapsepõlvekoduks saab Kaarli mõis. Kokkupuude Kalevipoja lugudega
(1804)
Kreutzwaldi perekond vabastatakse pärisorjusest
(1815)
Kreutzwaldi koolihariduse algus. Rakvere alg- ja kreiskool
(1815)
Kreutzwaldi vanematekoduks saab Ohulepa mõis.
(1818)
Kreutzwald astub kreiskooli Tallinnas. Esimesed kirjanduslikud katsetused. Töö algkooliõpetajana. Koolivaheajad Ohulepal, "toapapa" jutud. Rahvaluule kogumise algus
(1819)
Kreutzwaldi vanematekoduks saab Viisu mõis.
(1824)
Kreutzwald saab koduõpetaja koha Peterburis. Katse astuda sõjaväemeditsiini akadeemiasse
(1824)
Kreutzwald Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Sõprus Faehlmanniga
(1825)
Kreutzwald arstitudengina epideemiakolletes
(1831)
Kreutzwaldi isa surm
(1832)
Kreutzwaldi arstidiplom ja abielu. Võrru arstiks
(1833)
Kreutzwald Võrus. Valgustajalikult mitmekülgne eneseteostus, kujunemine eesti rahva Lauluisaks
(1833)
Kreutzwaldi perekonda sünnib tütar Annette Adelheid
(1834)
Kreutzwaldi perekonda sünnib teine tütar Marie Ottilie
(1836)
Kreutzwaldi aktiivse publitsistliku tegevuse algus
(1837)
Kreutzwaldi teadusliku tegevuse algus. Saamine ÕES-i liikmeks
(1839)
llmub "Wina-katk" – Kreutzwaldi esimene õpetlik raamat rahvale
(1840)
Ilmub "Wagga Jenowewa" – Kreutzwald mugandab saksa rahvaraamatu
(1842)
Kreutzwaldil idee kirjutada eesti rahvusromaan
(1842)
Ilmub "Sippelgas" I - Kreutzwaldi teine õpetlik raamat rahvale
(1843)
Kreutzwaldi perekonda sünnib poeg Friedrich Alexis
(1845)
Kreutzwaldi luuletus "Wana aeg olli waeno aega..." - eestikeelse ilukirjandusliku loomingu algus
(1845)
Kreutzwaldi saksakeelsed ballaadid
(1846)
Kreutzwald alustab "Kasulise Kalendri" kirjanduslisa toimetamist
(1846)
Kreutzwaldi ema surm
(1846)
Kreutzwald kogub rahvaluulet Setumaal
(1847)
Ilmub Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" – 19. sajandi populaarseim jutustus
(1847)
Ilmub Kreutzwaldi "Ma-ilm ja mõnda" I vihik - 19. sajandi mõjukam rahvavalgustusteos
(1848)
Kreutzwald valitakse ÕESi auliikmeks. Algab koostöö Peterburi TA-ga
(1849)
F. R. Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab "Kalevipoja" proosavariandi koostamist
(1850)
Ilmuvad Kreutzwaldi "Maa ja mere pildid" – populaarne rahvavalgustuslik teos
(1850)
Ilmub Kreutzwaldi esimene eesti rahva ennemuistne jutt "Tänulik kuningapoeg"
(1850)
Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" ilmub raamatuna
(1851)
Kreutzwald võtab kasutusele eesti keele uue kirjaviisi
(1851)
Ilmub Kreutzwaldi "Leonora" – tõlkeline ballaad
(1851)
Ilmub Kreutzwaldi "Risti-sõitjad" – rahvavalgustuslik mugandus
(1851)
Sureb Kreutzwaldi noorem tütar Marie Ottilie
(1851)
Kreutzwaldi "Tarto Alma materile" – algupärane tervitusluuletus
(1852)
Ilmub Kreutzwaldi "Teejuhhataja Ämma-kooliliste õppetuse jures" – esimene arstiraamat
(1852)
Ilmub Kreutzwaldi "Paar sammokest" – romantiline jutustus
(1853)
ÕES tervitab Kreutzwaldi tema 50. sünnipäeva puhul
(1853)
Ilmub Kreutzwaldi "Lühhikenne öppetus"
(1854)
Ilmub poeem "Söda" – Viru laulik esmakordselt Kreutzwaldi luuletajanimeks
(1854)
Ilmub rahvaluuleantoloogia "Eestlaste müütilised ja maagilised laulud" (sks k) – teaduslik eesti rahvalaulude kogu
(1854)
Kreutzwaldi teaduslikud kommentaarid raamatule "Eestlaste ebausukombed, viisid ja harjumused" (sks k) - 17. sajandi rahvausundi alase teose kordustrükk
(1854)
Kreutzwaldil suureneb töökoormus arstina
(1855)
Kreutzwaldi rahvusvaheline tuntus teadlasena
(1855)
Ilmub Kreutzwaldi "Kilplased" – saksa rahvaraamatu vaba ümbertöötlus
(1857)
Ilmub Kreutzwaldi "Maa ja mere piltide" II osa
(1857)
Kreutzwald Peterburis, külas Schiefneril ja Karellil. Toetus "Kalevipoja" väljaandmiseks
(1859)
Ilmuvad Kreutzwaldi "Eesti-rahva Ennemuistsed jutud" I
(1860)
Ilmub Viru lauliku luulekogu "Angervaksad"
(1861)
Kreutzwaldi ja Wiedemanni koostöö eesti-saksa sõnaraamatuga
(1861)
Ilmub Kreutzwaldi "Sippelgas" II – autorinimega W. R. Ristmets
(1861)
Ilmub Kreutzwaldi "Maa- ja mere-pildid" III – rahvavalgustuslik reisiraamat K. Kane’i järgi
(1861)
Ilmub "Kalevipoja" 2. trükk, rahvaväljaanne
(1862)
Ilmub Kreutzwaldi "Häda- ja Abiraamatukene" – saksa rahvavalgustusliku raamatu mugandus
(1862)
Kreutzwald tõlgib Eestimaa talurahvaseaduse
(1863)
Ilmub Kreutzwaldi aabits "ABD raamat"
(1863)
Kreutzwaldi kujuneb rahvusliku ärkamisaja keskseks tegelaseks, kunstnik Köler maalib Võrus Kreutzwaldi portree
(1864)
Kreutzwaldi "Viru lauliku laulud" – esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses
(1865)
Kreutzwaldi kodu Võrus külastavad Viljandimaa talupojad
(1865)
Ilmuvad Kreutzwaldi "Eestirahva Ennemuistsed jutud"
(1866)
Algab Lydia Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetus
(1867)
Lydia Koidula külastab Kreutzwaldi kodu Võrus
(1868)
Lauluisa 65. sünnipäeva tähistatakse "Vanemuise" seltsis Tartus
(1868)
Kreutzwald alustab tööd poeemiga "Lembitu"
(1870)
Ilmub Kreutzwaldi "Rahunurme Lilled" I – J. H. W. Witscheli usulüürika tõlked
(1871)
Ilmub Kreutzwaldi "Tuletorn" – esimene tõlkeline draamateos
(1871)
Lauluisa 70. sünnipäeva pidulik tähistamine Võrus
(1873)
Ilmub "Kalevipoja" 3. trükk, eesti keeles
(1875)
Ilmub Kreutzwaldi "Vanne ja õnnistus" – teine tõlkeline draamateos
(1875)
Ilmub Kreutzwaldi "Rahunurme Lilled" II
(1875)
Kreutzwald kolib Tartusse, vanaduspäevad tütre perekonnas
(1877)
Kreutzwald osaleb II üldlaulupeol Tartus
(1879)
Ilmub Kreutzwaldi "Kodutohter" – viimane arstiraamat
(1879)
Kreutzwald koostab "Mõttesalmikud" – käsikirja jäänud lühiluuletuste kogu
(1881)
Kreutzwald paneb kokku luulekogu "Viru lauliku laulud" II osa käsikirja
(1882)
Kreutzwaldi teine reis Peterburi, haigestumine
(1882)
Kreutzwaldi surm
(1882)
Kavatsetakse osta Fr. R. Kreutzwaldi endine maja Võrus
(1939)
Näita lehekülgi