Avaleht
Veebilehe pealkirjal klõpsamine toob alati tagasi avalehele.
’Siil’ suunab kasutusjuh/nodi leheküljele.
Avalehe peamenüü nupud on korrastatud veebilehe struktuuri järgi. M/noüüs hiirega liikudes on aktiivne pealkiri alla joonitud, neil klõpsates avaneb uus lehekülg oma alamm/noüüga vasakul äärel.
’Tutvustus’ annab ülevaate veebilehe sisust ja töögrupist.
M/noüüd ’Kreutzwaldi sajand’, ’Kalevipoeg’, ’Noor-Eesti’ ja ’Kogud’ viivad veebilehe sisulistesse keskkondadesse.
’Otsing’ avab võimaluse täpsustatud otsinguks. Lihtotsingut saab teha kohe avalehelt m/noüüde kõrval asuvast lahtrist „otsi siit...“. Selleks tuleb sisestada otsisõna ning klõpsata ’luubi’ märgile otsingulahtri kõrval või vajutada ’Enter’-klahvi. Otsing ei ole tõstutundlik, sisestada võib ka sõnaosi.
Avalehel on esile tõstetud otseteed rikkaliku sisuga täidetud kogude juurde.
’Isikuleksikon’ avab lo/nodi ’Kogud > Isikud > Eesti’.
’Fotod’ avab lo/nodi ’Kogud > Fotod’.
’Raamatud’ avab lo/nodi ’Kogud > Raamatud’.
’Kalevipoeg’ viib m/noüüsse ’Kalevipoeg’.
’Ajateljed’ viib m/noüüsse ’Kreutzwaldi sajand’.
’Sündmused’ avab lo/nodi ’Kogud > Sündmused > Kreutzwaldi elu ja looming’.
Avaleht koosneb eessõnast ning projekti, toetajate ja teostajate tutvustusest. Tekstide täielikuna lugemiseks tuleb klõpsata nupul ’Loe edasi’. Asutuste logodel klõpsamine viib vastavate asutuste kodulehekülgedele.
Veebilehe vasakus alumises ääres olevate helehallide linkide kaudu saab igal hetkel vaadata lehekülje toetajaid ja meeskonda, anda tagasisidet ning näha ülevaadet lehekülje sisukorrast.
Tutvustus
’Tutvustus’ pakub ülevaate projekti sisust, ajaloost, ideest ja struktuurist. Sellele lehele toob tagasi nupul ’Tutvustus’ klõpsamine vasakul äärel olevas m/noüüs. Lisaks leiab m/noüüst veebilehe sisukorra, toetajad, töögrupi ja tagasisidevormi.
’Sisukord’ esitab graafilise ülevaate Eesti kultuuriloolise veebi ülesehitusest.
’Toetajad’ viitab asutuste ja organisatsioonide logode kaudu projekti toetajatele ja koostööpartneritele. Asutuste logodel klõpsamine viib vastavate asutuste kodulehekülgedele.
’Töögrupp’ nimetab projekti teostamisel osal/noud isikud.
’Tagasiside’ vormis tuleb täita nõutud väljad ning klõpsata nupule ’Saada’. Kohustuslik väli on E-post.
Kreutzwaldi sajand
Eesti kultuuriloolise veebi avalehel oleval nupul ’Kreutzwaldi sajand’ klõpsates avaneb lehekülg, millel on neli eri värvis ajatelge ajalooliste sündmuste kirjeldustega. Siia toob avalehelt ka otsetee ’Ajateljed’.
Liikudes noolega vastavat värvi ajatelje peale, ilmub ajatelgede kohal olevale sinisele ribale vastava ajatelje kirjeldus.
Punane ajatelg ’Kreutzwaldi elu ja looming’ koondab Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803-1882) elu ja loominguga seotud sündmusi.
Kollane ajatelg ’Kultuur ja olud Eestis’ kirjeldab Eesti- ja Liivimaa ajaloolisi ja kultuurilisi sündmusi, haridusolusid, toob ära olulisemad seadusemuudatused 19. sajandi algusest kuni Eesti Vabariigi loomis/noi 1918. aastal.
Roheline ajatelg ’Eesti kirjanikud’ markeerib kultuurilooliste isikute kaudu eesti kirjanduse sündi 19. sajandil ja 20. sajandi alul, seostatud isikututvustuste, fotokollektsiooni ja raamatukoguga.
Lilla ajatelg ’Euroopa kirjandus ja isikud’ toob ära Euroopa ja laiemalt ka maailmakultuuris olulised isikud ja ilukirjanduslikud teised, seostatud isikututvustustega.
Nupp ’Kuva kõik’ sinisel ribal ajatelgede kohal lai/nodab ajatelgede kuva nõnda, et korraga on nähtaval vaid üks ajatelg koos kõigi sündmustega.
Nool/noupud paremal äärel aitavad kerida ülejäänud sündmuste ja telgede juurde, mis ekraanile ei mahu. Selleks piisab, kui liikuda hiirega vastavale noolele.
Ajatelje allääres asuv sinine kerimisriba on ajateljel paremale ja vasakule liikumiseks. Ajatelg nihkub, kui kerimisriba hiirega liigutada.
Nupp ’Kuva norm’ ajatelgede kohal viib tagasi algse kuvamisstiili juurde, kus kõik teljed on kokkusurutult korraga näha.
Ajateljel navigeerimiseks on kaks moodust. Esiteks võib kasutada ajatelje paremas ülanurgas asuvaid + ja – märke, mis vastavalt kas suur/nodavad või väh/nodavad ajatelge. Teine moodus on klõpsata ajateljel aastaarvu ribal konkreetsel aastaarvul, hoida vasakut hiireklahvi all ning vedada vastavalt kas vasakule või paremale. Ka selle tulemus/noa ajatelg lai/noeb märgitud ulatuses.
Hiirega ajateljel asuvale kindlale kirjele liikudes saab lugeda sündmuse tervet pealkirja ning kirjel klõpsates avaneb sündmuse kirjeldus koos pildimaterjali, seotud tekstide ja isikute nimestikuga.
Sündmuse kirjeldus nimetab sündmuse ja toimumisaasta ning esitab lühikese ülevaate sündmuse sisu kohta. Kirjelduse kohal on vastava värvi ja ajatelje nimega tähistatud ajateljele kuuluvus ning paremal äärel sündmusega seotud materjal. Seotud materjali juurde saab liikuda otse lingil klõpsates.
Vasakul on esitatud lo/nod teistest samal aastal toimunud sündmustest, mille juurde saab liikuda otse vastava sündmuse pealkirjal klõpsates.
Sündmusi saab ka märgistada järjehoidja abil (nupp ’Lisa järjehoidja’). Sündmuse pealkirja kirjelduse all on kaks oranži nuppu ’Lisa järjehoidja’ ja ’Vaata järjehoidjaid (0/10)’.
Nupul ’Lisa järjehoidja’ klõpsates avaneb lehekülg, mille vasakus servas avaneb m/noüü pealkirjaga Järjehoidjad, kus kuvatakse nii märgitud järjehoidjad kui ka vabad järjehoidjad. Pealkirja Järjehoidjad järel sulgudes on näha, mitu järjehoidjat on hetkel kasutusel (nt 4/10). Märgitud järjehoidjad on sama värvi kui ajatelg, millelt vastav sündmus on valitud. Pärast sündmuse järjehoidjasse lisamist jäävad sündmuse kirjeldus ning nupud ’Lisa järjehoidja’ ja ’Vaata järjehoidjaid (0/10)’ /nodiselt nähtavale.
Järjehoidjate m/noüü all on nupud ’Peida järjehoidja’ ja ’Kustuta kõik järjehoidjad’. Nupul ’Peida järjehoidja’ peidetakse kogu järjehoidjate m/noüü, mitte ainult üks järjehoidja. Nupul ’Kustuta järjehoidjad’ klõpsates kustutakse kõik märgitud järjehoidjad ning kõik järjehoidjaribad saavad märgistuse vaba. Ühe konkreetse järjehoidja kustutamiseks tuleb klõpsata järjehoidjate m/noüüs vastava pealkirja kõrval oleval ristil alltekstiga ’Eemalda järjehoidja’.
’Vaata järjehoidjaid’ avab järjehoidjate m/noüü olemasolevate järjehoidjate pealkirjade lo/nodiga ning võimalusega vastavate linkide kaudu liikuda, järjehoidjaid kustutada või lisada.
Kalevipoeg
Eesti kultuuriloolise veebi avalehel oleval nupul ’Kalevipoeg’ klõpsates avanev keskkond sisaldab rahvuseepose saamislugu, eepose tekste, käsikirja, seletusi. Siia toob avalehelt ka otsetee ’Kalevipoeg’.
Esmalt avaneb lehekülg pealkirjaga Juhatuseks, kus on lühiülevaade konkreetsest leheküljest. Vasakul servas asub lehekülje sisukord, kus saab liikuda vastavale pealkirjale (nt Alg-Kalevipoeg, käsikiri) klõpsates.
Alg-Kalevipoeg, käsikiri pakub võimaluse vaadata käsikirja lehitsejas (nupp ’Lehitse raamatut’) ning lugeda käsikirja teksti lugude kaupa vasakm/noüü sisukorras liikudes.
Kalevipoeg, 18. tr võimaldab lugeda eepose teksti lugude kaupa. Teksti kohal olevate linkide kaudu saab liikuda tekstis otse vastavat motiivi tähistava lõigu juurde. Konkreetse loo motiividega seotud materjal on nähtaval teksti kõrval paremal ääres. Seotud materjali saab vaadata otse linkidel klõpsates.
Kalevipoja saamislugu avab ajatelje ’Eepose saamislugu’, mis tutvustab eepose loomise idee kujunemist ja teostumist, raskusi eepose trükkimisel range ideoloogilise ts/nosuuri tingimustes jne.
Ajateljel navigeerimise juh/nodit vt Kreutzwaldi sajand
Kogud
Eesti kultuuriloolise veebi avalehel oleval nupul ’Kogud’ klõpsates avanev arhiiv annab tervikliku ülevaate siinses veebikeskkonnas omavaheliste seoste kaudu eksponeeritud materjalist. Avalehelt otseteed/noa on kättesaadavad Isikuleksikon, Fotod, Raamatud ja Sündmused. Kunsti, audio ja video kogud on alles loomisel.
Kogu Isikud moodustab isikuleksikoni, mis sisaldab eesti ning euroopa kirjanike ja teiste kultuurilooliste isikute tutvustusi ning n/nodega seotud materjale. Nupul ’Isikud’ klõpsates avaneb lehekülg, mille vasakus servas on /nodiselt nähtav ’Kogude’ peam/noüü ning lehe keskel avaneb Eestiga seotud isikute nimekirjast esim/noe lehekülg. Vasakul asuvas m/noüüs Isikute all on alamm/noüü nuppudega ’Eesti’ ja ’Euroopa’, milledest esimesel klõpsates avaneb nimekiri Eesti kultuuritegelastest ning teisel klõpsates teiste riikide kultuuritegelastest. Nimekirja kohal ja allääres on selle lehekülgi märkivad nupud. Neil klõpsates saab valida järgmise lehekülje nimekirjast ning hetkel valitud nupp on tumedamat värvi. Nimede loetelu järel vasakus nurgas on nupp ’Vaata kõiki’, millel klõpsates avaneb kogu isikute nimekiri ühel leheküljel. Selle järel all vasakus nurgas on nupp ’Vaata lehekülged/noa’, millel klõpsates saab nimekirja taas vaadata lehekülgede kaupa. Isiku kirjele saab liikuda kas klõpsates nime ees oleval ikoonil või isiku nimel.
Üksikisiku kirjeldus
Klõpsates nimekirjas nimel, avaneb lehekülg valitud isikut kirjeldava teksti- ja pildimaterjaliga. Lehekülje keskel on isikututvustus. Isikututvustuse järel asuv nupp ’Tagasi nimekirja’ viib taas isikute lo/nodisse.
Paremal isikututvustuse kõrval on isikuga seotud materjal: fotod, raamatud, sündmused. Fotod on süstematiseeritud alagruppideks (portreed, grupifotod, elukohad jne). Alagrupi järel sulgudes on näha vastava materjali hulk. Nupp ’Vaata kõiki’ avab vastava alagrupi samas, lehekülje parempoolses osas.
Kogu Sündmused esitab viie ajatelje sündmused kronoloogilises järjekorras.
Nupul ’Sündmused’ klõpsates avaneb lehekülg, mille vasakus servas on /nodiselt nähtav Kogude peam/noüü ning lehe keskel ’Kreutzwaldi elu ja loomingu’ sündmuste nimekirja esim/noe lehekülg. Vasakul avaneb nupu ’Sündmused’ all alamm/noüü ’Kreutzwaldi elu ja looming’, ’Eepose „Kalevipoeg“ saamislugu’, ’Kultuur ja olud Eestis’, ’Eesti kirjanikud’ ja ’Euroopa kirjandus ja isikud’. Sündmused on alamm/noüüde kaupa ajaliselt järjestatud lo/nodid ajatelgedel kirjeldatud sündmustest. Sündmuse kirjeldus koos seotud materjaliga avaneb pealkirjal klõpsates.
Lo/nodi kohal ja allääres on selle lehekülgi märkivad nupud. N/node kaudu liikudes saab valida soovitud lehekülje. Hetkel aktiivne lehekülg on märgitud tumedama värviga. Lehe allosas olev nupp ’Vaata kõiki’ võimaldab lo/nodi mahutada ühele leheküljele. Vastavalt ’Näita lehekülgi’ jaotab lo/nodi lehekülgedeks.
Kogu Fotod näitab lo/nodit viie ajatelje ning isikutega seotud fotodest. Seostatuna on fotod veebilehel näha sündmuste ja isikukirjelduste kõrval seotud materjalina ning galeriides.
Kindlal fotol klõpsates avaneb see suuremana uues aknas.
Uues fotoaknas foto suur/nodamiseks saab kasutada hiireklõpsu, foto kohal luubiga märgitud skaalat ja teise luubi mõlemal pool asuvaid + ja – märke. NB! Kõik suur/nodamisega seotud funktsioonid eeldavad seda, et sisse on lülitatud foto kohal oleva m/noüü kõige esim/noe nupp kus on kujutatud luupi ja ruutu.
Klõpsates käemärgiga nupul ja seejärel hiirega suur/nodatud fotol klõpsates ning hiir/nouppu all hoides, saab fotot igas suunas liigutada.
Kasti kujutav nupp näitab suur/nodatud foto puhul originaali ja sellest suur/nodatud osa asukohta.
Ristiga nupul klõpsates läheb foto tagasi algsuurusesse.
* märgi juures olevast skaalast saab valida foto heledustaset. Selleks tuleb klõpsata prots/nodi kõrval oleval alla suunatud noolel, hoida klahvi all ja vedada hiirega kas üles või alla.
Kogu Galeriid moodustab virtuaalnäitused ja temaatilised kollektsioonid isikutest, paikadest, hoonetest jne. Kogude all oleval valikul Galeriid klõpsates jõuab temaatilisel põhimõttel moodustatud pildigaleriide juurde. Galerii nimel või selle ees oleval ikoonil klõpsates jõuab galerii sisu juurde. Galeriis olevatel fotodel klõpsates avanevad need uues aknas. Nupp ’Tagasi Nimekirja’ viib tagasi galeriide nimekirja juurde.
Kogu Raamatud sisaldab eesti kirjanike teoseid, mida saab vaadata lehitsejas, uurida leiduvust raamatukogudes, ning lugeda täistekste (HTML).
Nupul ’Raamatud’ klõpsates avaneb lehekülg, mille vasakus servas on /nodiselt nähtav ’Kogude’ peam/noüü ning lehe keskel ’Raamatute’ nimekirja esim/noe lehekülg. Nimekirja kohal ja allääres on selle lehekülgi märkivad nupud. Neil klõpsates saab valida järgmise lehekülje nimekirjast ning hetkel valitud nupp on tumedamat värvi. Raamatu kirjele saab liikuda kas klõpsates raamatu pealkirjal või selle ees oleval ikoonil.
Raamatu kirjes on toodud autor, pealkiri ja ilmumisaasta. Täpsemat bibliograafilist infot raamatu kohta saab vaadata kataloogist „Ester“ (Nupp ’Vaata ESTER’).
Nupp ’Lehitse raamatut’ avab pildina skanneeritud raamatu eraldi lehitsemisaknas. Tekst avaneb tavalise raamatuga sarnaselt kahe lehekülje kaupa.
Uues aknas raamatu suur/nodamiseks saab kasutada hiireklõpsu, raamatu kohal luubiga märgitud skaalat ja teise luubi mõlemal pool asuvaid + ja – märke.
NB! Kõik suur/nodamisega seotud funktsioonid eeldavad seda, et sisse on lülitatud raamatu kohal oleva m/noüü kõige esim/noe nupp kus on kujutatud luupi ja ruutu.
Klõpsates käemärgiga nupul ja seejärel hiirega suur/nodatud raamatul klõpsates ning hiir/nouppu all hoides, saab raamatut igas suunas liigutada. Raamatut saab liigutada ka kasutades nooleklahve.
Kasti kujutav nupp näitab raamatu suur/nodatud leheküljeosa asukohta tervikleheküljel.
Ristiga nupul klõpsates läheb raamat tagasi algsuurusesse.
* märgi juures olevast skaalast saab valida pildi heledustaset. Selleks tuleb klõpsata prots/nodi kõrval oleval alla suunatud noolel, hoida klahvi all ja vedada hiirega kas üles või alla.
Raamatu lehe keeramiseks saab kasutada hiireklõpsu lehekülje all või üleval nurgas, lehe nurk keerab /nonast veidi ja sellel klõpsates saab keerata järgmise lehekülje. Lehekülje keeramiseks piisab ka kui hiirega lehekülje nurgal klõpsata ning hiireklahvi all hoides vedada.
Samuti saab kasutada raamatu all servas olevat numbririba. Numbritel klõpsates jõuab raamat vastavale leheküljele.
NB! Raamatuakna allservas olevad numbrid ei vasta raamatu /noda lehekülje numbritele.
Samuti saab edasi-tagasi liikumiseks kasutada numbririba alguses ja lõpus asuvaid nooli.
Kahe noolega nupp viib vastavalt suunale kas raamatu algusesse või lõppu. Ühe noolega nupud viivad ühe lehe kaupa kas edasi või tagasi. Klõpsates numbririba all asuval mustal ribal ja seda edasi või tagasi vedades saab liigutada numbririba edasi või tagasi.
Alumises vasakus nurgas oleval play-nupul klõpsates algab automaatne lehitsemine ja play-nupu kõrval oleval pausi nupul vajutades see peatub.
Raamatuid saab lugeda ka HTML tekstina. Selleks tuleb klõpsata nupul ’Loe tekstina (HTML)’ raamatukirje juures.
Nupp ’Tagasi nimekirja’ viib Kogude all asuva raamatute nimekirja juurde.
Kogu Artiklid moodustavad ”Kalevipoja” ainelised luule ja proosatekstid, mis on lingitud eepose 18. tr tekstile (m/noüüs Kalevipoeg).
Nupul ’Artiklid’ klõpsates avaneb lehekülg, mille vasakus servas on /nodiselt nähtav ’Kogude’ peam/noüü ning lehe keskel ’Artiklite’ nimekirja esim/noe lehekülg. Nimekirja kohal ja allääres on selle lehekülgi märkivad nupud. Neil klõpsates saab valida järgmise lehekülje nimekirjast ning hetkel valitud nupp on tumedamat värvi. Teksti kirjele saab liikuda kas klõpsates teksti pealkirjal või selle ees oleval ikoonil. Seejärel avaneb lehekülg, kus on valitud teksti pealkiri ning täistekst. Artikli kirje lõpus on ilmumisandmed ning nupp ’Tagasi nimekirja’.
Kogu Kriitika sisaldab veebis kättesaadavaid ”Kalevipoja” uurimusi ning lo/nodit Noor-Eesti kriitikast 1905-1915. Nupul ’Kriitika’ klõpsates avaneb lehekülg, mille vasakus servas on /nodiselt nähtav ’Kogude’ peam/noüü ning lehe keskel ’Kriitika’ nimekiri. Vasakul avaneb nupu ’Kriitika’ all alamm/noüü artiklite pealkirjadega, mis avanevad, kui n/node peal klõpsata. Neid artikleid saab avada ka lehe keskel oleva nimekirja kaudu, kus tuleb klõpsata samamoodi pealkirja lingil.
Lingikogu koondab ”Kalevipoja” teemalisi veebilehti. Lingid avanevad samas aknas. Tagasi kultuuriloolise veebi leheküljele saamiseks tuleb kasutada browseri tagasi nuppu.
Helikogu sisaldab nimekirja muusikafailidest, mille kuulamiseks tuleb esmalt teha soovitud pealkirjal klõps ning seejärel avan/noud leheküljel tuleb teha klõps tekstil ’Lae fail alla’.
Otsing
Klõpsates valikul ’otsing’ avaneb otsingu ak/no. Otsing toimub märksõnapõhiselt. Otsisõna trükkimiseks on vasakul vastav väli. Paremal otsingu välja kõrval saab määratleda tulemuste tüüpi. Tulemused kuvatakse otsinguväljade all.