10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
110
120
130
140
150
160
170
180
190
200
210
220
230
240
250
260
270
280
290
300
310
320
330
340
350
360
370
380
390
400
410
420
430
440
450
460
470
480
490
500
510
520
530
540
550
560
570
580
590
600
610
620
630
640
650
660
670
680
690
700
710
720
730
740
750
760
770
780
790
800
810
820
830
840
Õnnerikas põlvekene
Õitses Eesti radadella,
Rahukätki kiiguteli
Lahedasti lapsukesi
Emalikus heldes kaisus
Seitse suve segamata,
Seitse talve taotamata.
Olev oli, linnatarka,
Kindlad kantsid kasvatanud,
Kaevandikud kohendanud,
Nurgil tornid toetanud,
Ilulinna ehitanud
Kalevi kalmukünkale,
Isa sängi iluduseks,
Helde memme mälestuseks.
Rahvast nähti rohke′esti,
Peresida pesakasti
Varjupaika veeremaie,
Kes kui kanad kulli kihul
Peidupaika pugesivad
Sõjasurma silma eesta,
Häda ähvarduse eesta.
Kalevite kallis poega,
Kogund rahvasta kaedes,
Hüüdis: "Linn peab L i n d a n i s a k s
Memme mälestuseks jääma,
Sest eks koht ei toida lapsi
Rohkesti kui emarinda."
Alevite armas poega
Laskis teise linnakese
Harjumaale asutada,
Keset sooda kasvatada,
Laanemetsa lagedikku;
Sulevipoeg, sugulane,
Asuteli Alutaha
Kolmandama kindla koha
Varjupaigaks vaenu vastu.
Pikka rahulikku põlve,
Õilmerikast õnneaega
Kippus sõda kurnamaie,
Vaenuvanker vaotamaie.
Viru randa veerenekse
Sõjalasi sadasida,
Tappejaida tuhandeida,
Piinajaida pilvedena,
Keda kaugelt toonud tuuled,
Vetevood veeretanud.
Kiire käsu kandijaida
Lendes sammul Lindanissa
Kuningalle kuulutama,
Et ju sõda sõudemassa,
Vaenuvanker veeremassa:
"Tule, tugev, tappemaie,
Kange, vaenlast kihutama!"
Kalevite poega kargas
Sõjaratsu sadulasse,
Tõttas tuule tuhinalla
Virgult Viru radadelle
Sõjakära kustutama,
Vaenuviha vaigistama.
Võttis kaasa võidumehi,
Kannupoisiks kangemaida;
Viisikümmenda Virusta,
Kuusikümmend Kuressaarest,
Seitsekümmend Soomemaalta,
Sada teisi saarelasi.
Kalevite kallis hobu
Rahadessa raksateli,
Kuldadessa kõlksateli:
Hõbepäitsed paistsid peasta,
Kuldakangid valjastesta,
Taalervööd saba taganta,
Kudruskeed ümber keha.
Mõõk andis märki sõjamehest,
Kannusrauda kange′esta,
Kuldakilpi kuningasta.
Kes see kange mehe poega
Sõtta nägi sõitevada,
Vaenuteeda tallavada,
Pidi tõesti tunnistama:
"See′ p see poissi paistab palju,
See′ p see meesi maksab kallist!
Hobu alla hõbedane,
Kuningas seljas kullasta.
Mees puhub tule meresse,
Lõõtsub lõkkeid lainetesse,
Leeke lumehangedesse.
Toa teeb tuule tiiva peale,
Kambri vikerkaare peale,
Parred pilvepaisudesse,
Sängid raherankadesse!
Istub ise päeva peale,
Toetab kukla kuu küüru,
Tähe vastu teise külje;
Ohkab tuulesse hobuse,
Raiub kasteheinast kabjad,
Pistab piibelehest silmad,
Kõrkjatest teeb kõrvakesed.
Kus ta liigutab hobusta,
Sinna linna liiguteleb;
Kus ta keeritab hobusta,
Sinna kingu kehiteleb;
Kus ta mängitab hobusta,
Sinna mäe mängiteleb,
Kõrgendiku kasvateleb.
Sõidab Soome silda mööda
Raksatelles rahateeda;
Harju paest põrand paugub,
Viru tee aga väriseb.
Hobu alla kui see ahju,
Täkku alla kui see tähti,
Ise pealla kui see päeva,
Ehana ehitud riides,
Kübar peassa kuldakirja,
Lindid pealla päevakirja,
Vöö tal vööl hõbekarrast,
Kuldakannus kandadessa.
Kus ta läheb, taevas läigib,
Kus ta kõnnib, taevas kõigub.
Kõik on sood sini-ilulla,
Arud õitsvad lilledessa.
Ööbik hüüab toomingasta,
Kägu kaugelt kuusikusta,
Rästas paksust rägastikust,
Laululinnud lepikusta!
Viru neiud vaatasivad,
Pilusilmil Järva piigad,
Lääne neiud nuttelesid,
Harju armsad ohkelesid:
"Oleks see meesi meie jaoksi!
Oleks kallis meie kaasa,
Oleks see peigu meie päralt:
Me seisaks suve söömata,
Aasta ilma eine′eta,
Talve tangu maitsemata!
Me söödaks ta sealihalla,
Kasvataks kanamunalla,
Võiaks võiviilakailla,
Paneks padjule magama,
Siidisängi suikumaie,
Sametisse puhkamaie."
Kallis Kalevite poega
Sõjateeda sõite′ essa
Jättis jälgi murudella,
Kabjatähti kaljudelle.
Oleks meelta murudella,
Keelekesta kividella,
Paemurrul pajatusta,
Kaljuseinal sõnasida:
Küllap mitukümmend kohta,
Mitu tuhat tunnissuuda
Sõeluksivad sõnumida,
Tuulaksivad teadusida
Kalevite poja käigist,
Sõjateele sõitemisest.
Viru laiadel väljadel
Seisid seltsis sõjalased,
Vereahned vennikesed
Parves kui see linnupere,
Suurem sipelgate pesa
Päikese paiste′ ella,
Teised läinud teisi teida,
Läinud laialt laastamaie,
Külasida kurnamaie,
Peresida piinamaie,
Rahva vara riisumaie,
Tugevamaid tappemaie.
Sulevipoeg sõudis sõtta,
Alevipoeg ajas vaenu,
Ajas vaenu veere peale,
Olevipoeg otsa peale.
Kalevipoeg, kange meesi,
Sõitis hobu sadulassa
Karates sõja keske′elle,
Paksemasse vaenupaika.
Laskis hobu hüpatella,
Kõrvikese kargaella
Kangemate kaela peale,
Mõistis mõõka möllamisel
Mõrtsukana mängitada,
Tulirauda tuiskamisel
Surma kombel sirutada.
Keset sõda keeritelles
Puistas Kalev meeste päida
Nii kui lehti lepikussa,
Kolletanud kaasikussa,
Lõhkus puruks liikmeida,
Sääreluida sadadena,
Käeluida koormatena,
Turjaluida tuhandeida,
Küljeluida kümme tuhat.
Virnas katsid surnud välja,
Kehad kuhjas künkaida,
Mitmes kohas kasvid mäeksi
Surnurünkad sambelilla;
A s s a m a l l a s hangusivad
Kümme tuhat kooljakeha.
Kalevite kallis hobu
Ujus vaenu vereojas,
Kõhust saadik kontidessa.
Küljest lahutatud käsi
Magas nii kui raagu maassa,
Sõjameeste sõrmesida
Nii kui roogu rabadessa,
Kõrrekesi lõikusväljal.
Mitte poleks vaenumeestest
Ühteainust elus pääsend,
Piinast saanud põgenema,
Kui poleks õnnetuse kütke
Kalevida kammitsenud,
Surmateele teinud tõkkeid.
Kui ta ratsul kihutelles,
Tulisammul tuisatessa
Püüdis pakkupagejaida,
Redupaika rändajaida
Valju käega virutada,
Kargas hobu hüpatelles
Mäest mäkke, künkast künka;
Sammu pikaks sirutelles
Kukkus keskele mägede,
Sattus sala-rabasoosse
Kalevite kallis kõrbi;
Magu lõhkes mätastikku,
Jalad soo sisse vajusid,
Kabjad kõntsaje kadusid.
Kalevite kange poega
Hobu hukku ohatelles
Pahal tujul pajatama:
"Saagu, saagu, ma sajatan,
Saagu sa rabaks raipenema,
Porisooksi pendimaie,
Märjaks virtsuks mädanema,
Soosapiks sündimaie,
Kasteks kärnakonnadelle,
Maitseks vihamadudelle!"
Kalevite kange poega,
Kui ei jõudnud kimbutada
Pakkupagejate parve,
Kutsus vennad vaenuväljalt,
Seltsilased surmateelta:
"Tulge, sõbrad, surmatöölta,
Vereväljalt, vennikesed!
Lähme liikmeid puhkamaie,
Väsind keha karastama!"
Kaarnad olid karjakaupa,
Hundid metsast hulgalisti
Vaenuverda haisutanud,
Tulid osa otsimaie,
Surmast saaki saamaie.
Seal siis mehed sõjasaaki,
Vaenulaste varandusta
Isekeskis jagamaie:
Suurem palk sai pealikulle,
Kallim vara vanemalle,
Kulda anti kuningalle,
Hõberaha ülemaile,
Vaskiraha väetimaile,
Penningida poisteväele.
Kalevite kange poega
Seadis sõnad sõudemaie,
Kuidas kaaren kuulutanud,
Tarka lindu annud tähte:
"Võtke, sõbrad, vennikesed,
Tänapäevsest taplemisest,
Mõõga verisest möllusest
Tulevpäevil′ ettetähte!
Mehed olgu nii kui müüri,
Seisku nii kui raudaseina,
Teraksesta tehtud tornid,
Seisku vahvast′ sõjasõidul
Tammemetsa tugevusel,
Kaljurünka kindlusella
Varjuks vaenu tungi vastu,
Kui tuleb tapper tabamaie,
Vaenulane võttemaie, -
Siis ei ole karta sõda,
Karta võõra võitlemista,
Kurjemate kiusamista.
Meie maa, see jäägu mõrsjaks,
Priipõlve pärijaksi!
Kangem saagu kuningaksi,
Vahvam teiste vanemaksi!
Võimus jäägu ü h e voliks,
Ü h e kätte kuningriiki,
Muidu hulgalisil meelil
Tuulest tüli tõusemisi!"
Siisap sundis sõjamehi,
Valitsetud väehulka
Kodu poole kõndimaie,
Võidusõnumida viima,
Küladelle kuulutama.
Sammus ise sõpradega,
Kalli kasuvendadega
Üle laia lagediku,
Läbi suurte samblasoode.
Päevaveeru palistusel
Jõudsid kangelaste pojad
Laia laane ligidalle,
Kus ei oldud enne käidud,
Radasida rajatatud.
Kalevite kange poega
Tuisalt teeda tegemaie,
Rada teistel′ rajatama.
Kus nad käisid neljakesi
Läbi laiast laanemetsast,
Sinna sündis suurem sihti,
Sinna tehti tänavada.
Kaugemalle kõndidessa
Tõusis suitsu silmadesse,
Mis kui küla kütissuitsu,
Metsast miiliaugu suitsu
Taeva poole tõusenekse.
Ligemalle lähenedes
Kerkis tulekübemeida,
Paistis leeki latvadesse,
Kuldas kuuse kübaraida,
Puneteli pedajaida.
Kanged mehed kiirustasid
Suitsu juhil sammusida,
Tuletähtel teedekäiki,
Kuni kuristiku koopas
Leidsid pikasaba pesa.
Polnud pesas poegasida,
Kriimu eide kutsikaida.
Kes see istus koopasuussa
Kriimul koduhoidijaksi?
Vanamoori, kortsus palgeil,
Istus koopas koduhoidjaks,
Tulda paja alla tehes,
Vahtu pealta võtte′essa,
Kulbil vahel katsudessa,
Kuidas keetu maitsenekse.
Alevite armas poega
Asja otsust ajamaie,
Keetijalta küsimaie:
"Mis sa keedad, kullakene?
Mis sul pajas paisumassa,
Katlas kallist kerkimassa?"
Vanaeite kostis vastu,
Laulis vastu lahke′esti:
"Keedan kehva kõhtudelle
Lahja leeme lakkekesta,
Paisutelen kapsapäida
Pehmitelles poegadelle,
Räitan roaksi eneselle."
Sulevipoeg pajatama:
"Viska peale võõra võrra,
Pane meie osa peale
Leemepajal′ lisanduseks,
Kes me käinud kauget maada,
Teinud täna ränka tööda,
Kannatanud tühjal kõhul
Näljahamba näpistusta!
Mine, eite, magamaie,
Põõsa alla puhkamaie!
Küllap meie kordamisi
Keedukatelt kohendame,
Lehvitame lõkkekesta
Paja alla põlemaie,
Koristame kuivi raage,
Kokku kuuseoksakesi."
Vanamoori mõistis kohe,
Kostis vastu kavalasti:
"Kui ma sõuan soovimisi,
Täidan teie tahtemisi,
Sest ei sündku mulle süüda,
Laiemalta laimamista;
Süü jääb üksi soovijalle,
Laimu lubaküsijalle.
Kuulge, kulla külalised,
Olge valvsad, vennikesed!
Võiks ehk kutsumata võõras,
Palumata poisikene
Kogemata teeda käies
Keedust tulla katsumaie,
Märga katlast maitsemaie.
Valvsail silmil, vennikesed,
Vaadake, et võõras varas
Pada ei saaks pühkimaie,
Katlapõhja kuivatama, -
Muidu peate, pojukesed,
Tühja kõhtu kannatama."
Kanged mehed kolmekesi
Lubasivad lusti pärast
Kordamööda katelt hoida,
Valvsail silmil vahiks olla.
Kalevite kallim poega,
Kavalam kui kaimukesed,
Saand ei sõna sõlmimaie,
Lubadusi liimimaie.
Vanaeite, kortsus palgeil,
Puges kohe põõsastikku,
Soesängi suikumaie.
Kalevite kange poega
Pööras keha tulepaistel
Väsimusta venitama,
Seljasooni sirutama.
Sulevipoeg, sugulane,
Käänas maha külitie
Põõsa varju põõnutama.
Olevipoeg, hoonetarka,
Kõrge torni kasvataja,
Langes maha lamaskille
Puusaluida painutama.
Alevite armas poega,
Kes see võtnud vahikorra,
Istus ärksalt tule ääres
Langemata laugudella,
Lehvitelles lõket alla,
Kohendelles tukke kokku,
Korjas raage rohkemasti
Lõkke′ elle lisanduseks.
Pisukese aja pärast
Korrutati kolmel keerul
Unelõnga lepikussa;
Vanaeite, kortsus palgeil,
Ketras neljandama keeru
Lõngadelle lisanduseks.
Alevipoeg üksipäini
Istus ärksalt tule ääres,
Valvsail silmil vahiks olles,
Lehvitelles lõkkeida,
Puhutelles põlemaie.
Peitelikust murupinnast
Astus välja argsel käigil,
Salaliku sammudella
Härjapõlvelase poega,
Kolme vaksa kõrgukene,
Kaelas kuldakellukene,
Sarvekesed kõrva taga,
Kitsehabe alla lõua.
Härjapõlvelase poega
Tipsas tule ligemalle,
Seadis sõnad sõudemaie,
Palvekeelil pajatama:
"Anna luba, armas venda,
Maitseda mul leememärga,
Kapsakeedust katsudella!"
Alevipoeg mõistis kohe,
Pajateli pilkamisi:
"Kui sa, kõhetu, ei kukuks,
Upuks, kärbes, kulbi põhja,
Siis ma täidaks soovimista,
Lubaks sulle leemekesta."
Härjapõlvelase poega
Mõistis kohe, kostis vastu:
"Küllap servan paja servast
Kulbitagi kana võrra,
Kui saan lahket lubadusta."
Kargas aga kõpsatille
Lipsti! paja serva peale
Leemekesta lakkumaie.
Siisap selli sirgumaie,
Poisikene paisumaie:
Kerkis kuuse kõrguseni,
Paisus ligi pilvedeni,
Sirgus seitsekümmend sülda,
Paisus peale paari vaksa;
Kadus siis kui kastekene
Päikese paistusella
Sinisuitsul silma eesta.
Alevite armas poega
Varsti pada vaatamaie:
Pada oli kui pühitud,
Katel välja koristatud.
Armas Alevite poega
Kandis vetta kattelasse,
Kapsapäida paja täiteks.
Naeris: teen ehk teistel′ nalja.
Äratelles Olevida
Keedupada kaitsemaie,
Puges ise põõsa alla
Väsimusta venitama.
Pisukese aja pärast
Korrutati kolmel keerul
Unelõnga lepikussa;
Vanaeite, kortsus palgeil,
Ketras neljandama keeru
Lõngadelle lisanduseks.
Olevipoeg üksipäini
Istus ärksalt tule ääres,
Valvsail silmil pidas vahti,
Lehvitelles lõkkeida,
Puhutelles põlemaie.
Peitelikust murupinnast
Astus välja argsel käigil,
Salamahti sammudella
Härjapõlvelase poega,
Kolme vaksa kõrgukene,
Kaelas kuldakellukene,
Sarvekesed kõrva taga,
Kitsehabe alla lõua.
Härjapõlvelase poega
Tipsas tule ligemalle,
Seadis sõnad sõudemaie,
Palvekeelil palumaie:
"Anna luba, armas venda,
Maitseneda leememärga,
Kapsakeedust katsuella!"
Olevipoeg mõistis kohe,
Pajateli pilkamisi:
"Kui ei karda kaela murda,
Sääski, üle kulbiserva
Kuristikku kukkudessa,
Siis ma täidaks soovimista,
Lubaks sulle leemekesta."
Härjapõlvelase poega
Mõistis kohe, kostis vastu:
"Küllap servan paja servast
Kulbitagi kuke võrra,
Kui saan lahket lubadusta."
Kargas aga kõpsatille
Lipsti! paja serva peale
Leemekesta lakkumaie.
Siisap selli sirgumaie,
Poisikene paisumaie:
Kerkis kuuse kõrguseni,
Paisus ligi pilvedeni,
Sirgus seitsekümmend sülda,
Paisus peale paari vaksa,
Kadus siis kui kastekene
Päikese paistusella
Sinisuitsul silma eesta.
Olevipoeg, hoonetarka,
Varsti pada vaatamaie:
Pada oli kui pühitud,
Katel välja koristatud.
Olevipoeg, hoonetarka,
Kandis vetta kattelasse,
Kapsapäida paja täiteks,
Jättis naerdes teistel′ nalja.
Ärateli Sulevida
Keedupada kaitsemaie,
Puges ise põõsa alla
Väsimusta venitama.
Pisukese aja pärast
Korrutati kolmel keerul
Unelõnga lepikussa;
Vanaeite, kortsus palgeil,
Ketras neljandama keeru
Lõngadelle lisanduseks.
Sulevipoeg üksipäini
Istus ärksalt tule ääres,
Valvsail silmil vahiks olles,
Lehvitelles lõkkeida,
Puhutelles põlemaie.
Peitelikust murupinnast
Astus välja argsel käigil,
Salalike sammudega
Härjapõlvelase poega,
Kolme vaksa kõrgukene,
Kaelas kuldakellukene,
Sarvekesed kõrva taga,
Kitsehabe alla lõua.
Härjapõlvelase poega
Tipsas tule ligemalle,
Seadis sõnad sõudemaie,
Palvekeelil pajatama:
"Anna luba, armas venda,
Maitseneda leememärga,
Kapsakeedust katsudella!"
Sulevipoeg mõistis palve,
Pajateli pilkamisi:
"Kui sa, poiss, ei kulbi põhja
Langeks leemelainetesse,
Siis ma täidaks soovimista,
Lubaks sulle leemekesta."
Härjapõlvelase poega
Mõistis kohe, kostis vastu:
"Küllap servan paja servast
Kulbitagi kassi võrra,
Kui saan lahket lubadusta."
Kargas aga kõpsatille
Lipsti! paja serva peale
Leemekesta lakkumaie.
Siisap selli sirgumaie,
Poisikene paisumaie:
Kerkis kuuse kõrguseni,
Paisus ligi pilvedeni,
Sirgus seitsekümmend sülda,
Paisus peale paari vaksa,
Kadus siis kui kastekene
Päikese paistusella
Sinisuitsul silma eesta.
Sulevipoeg, vennikene,
Varsti pada vaatamaie:
Pada oli kui pühitud,
Katel välja koristatud.
Sulevipoeg, sugulane,
Kandis vetta kattelasse,
Kapsapäida paja täiteks,
Jättis nalja teistel′ naerda.
Ärateli Kalevida
Keedupada kaitsemaie,
Puges ise põõsa alla
Väsimusta venitama.
Pisukese aja pärast
Korrutati kolmel keerul
Unelõnga lepikussa;
Vanaeite, kortsus palgeil,
Ketras neljandama keeru
Lõngadelle lisanduseks.
Kalevipoeg üksipäini
Istus ärksalt tule ääres,
Valvsail silmil vahiks olles;
Murdis maha mändisida,
Tõukas maha tammesida,
Katkus maha kuuskesida,
Pani puida paja alla
Puhutelles põlemaie.
Peitelikust murupinnast
Astus välja argsel käigil,
Salaliku sammudella
Härjapõlvelase poega,
Kolme vaksa kõrgukene,
Kaelas kuldakellukene,
Sarvekesed kõrva taga,
Kitsehabe alla lõua.
Härjapõlvelase poega
Tipsas tule ligemalle,
Pani sõnad sõudemaie,
Palvekeelil pajatama:
"Anna luba, armas venda,
Maitseneda leememärga,
Kapsakeedust katsudella!"
Kalevite kaval poega
Mõistis kohe, kostis vastu:
"Mis sa mulle, mehikene,
Pandiksi saad panemaie,
Kingituseks kinnitama,
Kui ma sulle soovi järgi
Leemekest pean lubamaie?
Luba pandiks lapse asja -
Kuldakellukene kaelast!
Muidu ärk′vad meie mehed,
Virgub unest vanaeite,
Enne kui leem laua peale,
Kapsad saavad kaussidesse."
Härjapõlvelase poega
Mesikeelil meelitama:
"Kallis kange mehe poega!
Ära võta väikelasel
Kaelast kuldakellukesta!
Koidu eella kodunt tulles
Sidus sala eidekene
Ilma taadi teademata,
Vennakeste vaatamata
Kuldakellukese kaela,
Et kui väeti võõral väljal,
Poega eksiks põõsastikku,
Kellukene kuulutelles
Aru annaks otsijalle,
Tähte tagaajajalle."
Kalevite kallis poega
Kostis vastu kavalasti:
"Seniks, kui sa söögikesta,
Mehike, läed maitsemaie,
Pane pandiks kellukene,
Et kui oled kõhtu täitnud,
Tänuta ei lähe teele;
Pärast panen pandikella,
Köidan ise sulle kaela,
Miska minnes eidekene
Hellasti sind ehitanud."
Härjapõlvelase poega
Köitis kaelast kellukese,
Andis aruasjakese
Pandiks Kalevipojale.
Kalevite kange poega,
Kui oli saanud kellukese,
Sirutelles oma sõrme
Krõpsti! väikse kulmu peale,
Laksas lopsu otsaette.
Riksa-raksa raginaga,
Kui oleks Kõue kärgatamas,
Äikene ähvardamas,
Vajus väike vennikene
Mürinaga murupinda,
Et ei teeda ega tähte
Tema jälgi tunnistanud.
Sinisuitsu siginekse,
Kuhu väike kadunekse.
Kanged mehed kolmekesi
Ärkasivad tule ääres,
Virgus unest vanaeite
Veidrat lugu vaatamaie;
Tulid kohe tunnistama,
Mis siin seadust vastu sündind.
Vanaeite vaatanekse,
Mõistis kohe mõistatuse,
Mis siin sündind vastu seadust.
Küll ta tundis kellukese,
Sarvik-taadi salariista,
Mis see rammu rohkendeleb,
Kangust mehel kasvateleb.
Vanaeite, kortsus palgeil,
Laskis laulus lõksatille
Sõnasida sõudevalle:
"Eks ma olnud enne noori,
Eks ma kõps′tes tõstnud kanda,
Tõstnud kanda kõrge′elle?
Sada korda sõitsin saajas,
Tuhat korda tantsiteeda,
Hüva jalga hüpitelles,
Kerget jalga keeritelles.
Põlesivad poiste silmad
Minu palgepuna peale,
Sõstrasilma pilgu peale,
Sinilise siidi peale,
Punalise paela peale.
Kalevipoeg pakkus kätta,
Sulev tahtis anda suuda;
Lausa lõin Kalevipoega,
Suisa lõin Sulevipoega!
Kui ei enne murdnud kaela,
Venitanud käsivarta,
Nikastanud niuetesta,
Käänatanud jalakanda,
Ei siis murra munakene,
Kääna kaela kanakene
Täna kõps′tes karatessa."
Nõnda laulu lõksatelles
Kargas vanaeidekene
Kõrgelt alla kuristikku,
Sinna, kuhu sinisuitsu
Kolmevaksaline kukkund,
Lapsukene enne langend.
Kange meeste kasvandikud
Eide tantsi imestelles
Neljakesi naeremaie.
Sööma vahel sõnaldasid,
Kuidas neilla käsi käinud
Vahikorral valvamisel,
Kuidas väike vennikene
Keedukatla koristanud,
Siisap selli sirgumaie,
Poisikene paisumaie
Pilkes ligi pilvedeni.
Kalevipoeg pajatama:
"Heitkem, vennad, enne koitu
Puhukeseks puhkamaie,
Kehasida karastama!
Kui saan selga sirutanud,
Pihaluida painutanud,
Siis ehk võtan teista teeda
Õnnekombel hommikulla.
Teie minge oma teele,
Käige, vennad, kodu poole
Naisukesi naljatama,
Lapsukesi lustitama!"
Siisap mehed sirutasid
Tulepaistel puhkamaie,
Leiba luusse laskemaie.
Tulid ligi teised langud,
Teised võõrad vaatamaie,
Murueide tütred noored
Kastekeeril kõpsatelles
Murudelle mängimaie.
"Õekesed, hellakesed!
Lähme lustil kiikumaie
Kasteheina kõrre peale,
Angervaksa varre peale,
Kurekatla põhja peale!
Juba laulsid õhtukuked,
Häälitsesid ehakanad
Vanaisa vainiulta,
Taara tamme oksa pealta.
Mis seal magab muru pealla?
Murul magab neli meesta.
Ehitagem hellad vennad,
Päevapunal poisikesed,
Teeme meestel′ udumütsid,
Kastekeerust kuuekesed.
Õekesed, hellakesed!
Lähme unda õmblemaie,
Nägusida näitamaie:
Koome kujud koidu eella,
Lõksutame lustikirjad
Kalevipoja päheje!
Tehkem tüki tõekirja,
Valekirjad vahedelle,
Petiskirjad piludelle!
Laskem mehel magadessa
Õnneaegu õitseneda,
Kuulda kulla käo kukku,
Hõbedase linnu häälta!
Kas see kägu kukub kurba,
Linnukene laulab leina?
Kurbus jäägu kuusikusse,
Leinamised lepikusse!
Kallis kange mehe poega,
Kui sa lähed teedekäiki,
Surmateeda sõitemaie,
Ehi hobu helme′esse,
Ratsukene rahadesse,
Pane pähe kuldapäitsed,
Pane hõbepannaldesse,
Pane siidipaeladesse;
Seo siidi hobu silmad,
Hõbekarda ratsu kabjad,
Pane lakka punapaela,
Tukakene taalerisse,
Saba seo sa sametisse!
Kalevipoeg, poisikene,
Tahad minna taevateeda,
Ära tähissa tukista,
Ära kuule komistele,
Ära puutu päikesesse!
Jäta päike paistemaie,
Kuu kuma andemaie,
Tähed teeda näitamaie!
Kalevipoeg, poisikene!
Tahad minna põrguteeda,
Ära hukka põrgu uksi,
Värista põrgu väravaid!
Jäta seisma põrgu seinad,
Jäta uksed hukkamata,
Väravad väristamata,
Seinad paigal′ seisemaie!
Lähed sõtta sõitemaie,
Vaenuteeda veeremaie;
Jäta nõdrad nottimata,
Poisikesed puutumata,
Laste isad langemata!
Siis ei leski leinamaie,
Piiga silmi pisaraisse,
Vaeseidlapsi valu sisse."
Laulis lindu lepikusta,
Kukkus kägu kuusikusta,
Haldjatütar haavikusta,
Kõõruteli kodukana.
Murueide tütred noored
Lustipidu lõpetama;
Kargasivad kõrre pealta,
Angervaksa varre pealta,
Kurekatla põhja pealta
Kohkel koju minemaie;
Juba eite tõstis häälta,
Juba kuri kutsumassa:
"Tulge, piigad peenikesed!
Tulge tööda toimetama,
Siidisida sidumaie,
Punapaelu punumaie,
Juba laulsid Looja kuked,
Laulsid Uku ukse pealta,
Vanaisa väravalta.
Õekesed, hellakesed!
Käigem kiiresti koduje;
Otsas meie õnneaasta,
Lõpetatud lustipidu!"
Tagasi üles
